Heitlikud ilmaolud on ajendanud inimesi helistama libedate teede-tänavate asjus vallamajadesse.
Omavalitsused valivad talveperioodiks konkursi korras lumelükkajad ja sõlmivad nendega lepingud, kus on kokku lepitud, mis tingimustel sõidavad traktorid lumesadude korral teid lumest lahti lükkama. Ent need lepingud ei sisalda teede-tänavate liivatamist. See on eraldi tegevus ning on omavalitsustes korraldatud vastavalt kohalikele võimalustele.
Anija vallas
Anija abivallavanem Urmo Sitsi sõnab, et sel aastal on valla tellimusel Kehras kõnniteid liivatatud neljal-viiel korral. Seda teeb OÜ Katkera, kes lükkab Kehras ka lund. Firmal on olemas liivapuistur. Liivatatud on Kose maantee kõnniteed, Pargi teed ja Anija maanteed, lasteaedade-koolide, ühiskondlike hoonete juures.
„Sellest pole kasu, kui panna liiv sula korral vette ning see koos varsti külmub. Oleme vastavalt ilmaoludele püüdnud liivatamist tellida operatiivselt ning see tehakse siis mõne tunni jooksul,“ lausub abivallavanem.
Ta lisab: „Lausliivatamist me üldiselt ei tee. Kevadel tuleb liiv ka kokku koguda ning see on palju keerulisem ja kallim töö, kui liiva mahapanek. Püüame pigem tõsta inimeste teadlikkust, et nad valiksid endale lisaks ilmastikule sobivale riietusele ka vastavad jalanõud.“
Tulenevalt Anija valla heakorra eeskirjast peavad kinnistute omanikud oma kinnistu ees ise tegema libedusetõrjet. Samas tõdeb abivallavanem, et see on keeruline seal, kus puudub kõnnitee, näiteks Põrgupõhja ja Ülejõe linnaosades: „Samas tuleb tänada nii eramajade omanikke kui korteriühistuid, kes oma majade ees seda teevad.“
Väljaspool Kehrat on vald koostöös riigimaanteede hooldajaga teinud ka vallateedel libedusetõrjet, kui on tegu päris lausjääga.
Kuusalu vallas
Kuusalu aleviku keskosa ehk tervisekeskuse esist platsi ja bussipeatuste ümbrust hooldavad „usinad“ – erivajadustega inimesed, kellele pakutakse töötamise võimalust. Nemad koristavad prahi ning vajadusel ka liivatavad.
Kuusalu valla majandusspetsialist Madis Praks ütleb, et regulaarselt kogu Kuusalu aleviku ega ka teiste alevike kõnniteid valla kulul ei liivatata: „See on lisakulutus ning tellime liivatamise juhul, kui on erilised sulaajad ning tekkinud kiilasjää. Kuusalu alevikust on tulnud kirju ja kõnesid, et vald võiks kõnniteid pidevalt liivatada, aga vallavalitsus on olnud seisukohal, et siis tuleks hakata liivatama ka teisi käidavaid kohti mujal alevikes ning külades ja selleks ei ole raha ega võimalusi.“
Firmal Üle on väike liivapuisturiga traktor ning Madis Praksi sõnul on seda käesoleval talvehooajal ühel korral tellitud väljaehitatud kergliiklusteedele – Kiiu-Kuusalu vahelistele teedele, Kuusalu peatee kõnniteedele ja Kolga koolilaste jalgteele.
Vallateede liivatamisel järgitakse riigiteede liivatamise põhimõtteid – liiva pannakse tõusudele-langustele, sildadele ja ristteedele. Nõmmeveski silla juurde on talveks viidud puistematerjali ning õpilastebussi juhi ja lumelükkajaga on kokku lepitud, kes varem kohale jõuab, see ka libedad kohad üle liivatab.
Ehkki valla heakorraeeskiri näeb ette, et kinnistuomanik peab hooldama oma kinnistuga piirnevat kõnniteed ja haljasala, ei ole selle täitmist talvel jälgitud.
Raasiku vallas
Raasiku vallas pakub Aruküla ja Raasiku alevikes liivatamisteenust OÜ Sortsmill, kes teeb valla kergliiklus- ja kõnniteedel ning vallale kuuluvate hoonete ümbruses lume- ja libedusetõrjet. Raasiku vallavalitsusega sõlmitud lepingu järgi liivatab ettevõte ainult vallaasutuste parklaid vastavalt vajadusele, regulaarset liivatamist Raasiku vallas ei tehta.
