Kor­ras ja hool­da­tud küt­te­kol­le on suur samm ohu­tu­se suu­nas

107
REILI KULL

REILI KULL,
Põhja päästekeskuse ennetusbüroo juhataja

Kül­ma­de ja pi­me­date õh­tu­te saa­bu­mi­se­ga on al­gu­se  saa­nud küt­te­pe­riood. Nii na­gu oma ter­vi­se eest, tu­leb ka küt­te­kol­le­te eest re­gu­laar­selt hoolt kan­da ning las­ta neid pu­has­ta­da, et väl­ti­da või­ma­lik­ke tu­le­kah­ju­sid.

Õn­ne­tus­te väl­ti­mi­seks on täh­tis pu­has­ta­da aas­ta rin­gi ka­su­ta­ta­vaid küt­te­sead­meid kaks kor­da aas­tas ning hoo­aja­li­selt ka­su­ta­ta­vaid sead­meid üks kord aas­tas. Era­ma­ja­des võib korst­nat püh­ki­da ka ise, kuid kord viie aas­ta jook­sul peab süs­tee­mid siis­ki üle vaa­ta­ma kut­se­li­ne korst­na­püh­ki­ja. Kor­ter­ma­ja­de ja ri­dae­la­mu­te küt­te­süs­tee­me peab kord aas­tas pu­has­ta­ma korst­na­püh­ki­ja, kes väl­jas­tab teh­tud töö­de koh­ta ak­ti.

Küt­mi­sel tu­leks ala­ti ka­su­ta­da või­ma­li­kult kui­vi puid, ku­na mär­ja puu­ga te­kib roh­kem pi­gi, mis um­mis­tab küt­te­süs­tee­me ning võib tu­le­vi­kus ku­ju­ta­da tu­le­kah­ju oh­tu. Olu­li­ne on meel­de tu­le­ta­da ka, et ol­me- ja ehi­tus­jäät­med ning muu kraam käib jäät­me­jaa­ma ning neid ei to­hiks kind­las­ti küt­mi­seks ka­su­ta­da, ku­na nen­de põ­le­ta­mi­sel la­des­tub küt­te­süs­tee­mis põ­le­mis­jää­ke ning sel­li­ne põ­le­ta­mi­ne saas­tab ka kesk­kon­da.

Olu­li­ne tee­ma küt­mi­se juu­res on ka siib­ri sul­ge­mi­ne, mi­da kah­juks ki­pu­tak­se te­ge­ma lii­ga va­ra. Küt­mi­se ajal peab sii­ber ole­ma lah­ti­ses asen­dis, se­da ei to­hi sul­ge­da en­ne, kui söed enam ei hõõ­gu ning ei ole nä­ha enam pu­na­kat-oranžikat vär­vi. Lii­ga va­ra su­le­tud siib­ri tõt­tu te­kib vin­gu­gaas, mis hak­kab vaik­selt tup­pa im­bu­ma ning seab sel­le­ga oh­tu ko­gu pe­re­rah­va. Na­gu ees­pool mai­ni­tud, on vin­gu­gaas ka­val – lõh­na­tu ja vär­vi­tu ning se­da tu­vas­ta­da saab ai­da­ta vaid vin­gu­gaa­sian­dur.

Har­vad pole ju­hud, kus tu­le­kah­ju on ko­dus al­gu­se saa­nud sel­lest, et kuum tuhk pan­nak­se süt­ti­vas­se anu­mas­se ning see­jä­rel näi­teks puu­rii­da või ma­ja­sei­na vas­tu. Olu­li­ne on tüh­jen­dada küt­te­kol­le põ­le­nud pui­du jää­ki­dest al­les pä­rast nen­de jah­tu­mist. Kind­las­ti ei to­hi kuu­ma tuh­ka la­dus­ta­da ker­ges­ti­süt­ti­vas­se anu­mas­se, kas plas­tämb­ris­se või -prü­gi­kas­ti, ki­le­kot­ti või muus­se sel­li­ses­se. Hea on sü­si pan­na näi­teks ple­kist ämb­ris­se või me­tall­nõus­se.
Mui­du­gi on mu­gav tuua puud tup­pa ja pan­na need ko­he ah­ju kõr­va­le ma­ha, sel­le vas­tu või ise­gi ah­ju pea­le kui­va­ma. Sel­li­ne te­ge­vus on aga äär­mi­selt oht­lik, sest puit on põ­lev­ma­ter­jal ning see­ga võib küt­te­puu­de hoid­mi­ne kuu­mal ah­jul või plii­dip­laa­dil tuua kaa­sa tu­le­kah­ju. Li­saks sel­le­le peaks ah­ju ees ole­ma tu­le­kin­del plaat, mis püüab kin­ni len­du läi­nud sä­de­me ning ta­kis­tab tu­le­kah­ju tek­ki­mist. Tu­le­kin­del ala ol­gu pi­gem suu­rem kui väik­sem.

Vaa­ta­ma­ta sel­le­le, et Ees­tis on suit­suan­dur ko­hus­tus­lik aas­tast 2009, lei­dub siis­ki veel vä­ga pal­ju ma­ja­pi­da­mi­si, kus ei ole töö­kor­ras ja õi­ges­ti pai­gal­da­tud suit­suan­du­rit. Kah­juks peab tõ­de­ma, et just pal­ju­des ko­du­des, kus on lei­tud huk­ku­nu, puu­dus va­ra­ja­ses staa­diu­mis tu­le­kah­just mär­ku an­dev suit­suan­dur.

Pääs­tea­me­ti töö­ta­jad kü­las­ta­vad aastas tu­ha­ndeid ko­du­sid, et kont­rol­li­da tu­leo­hu­tust. Ko­du­nõus­ta­mi­sel vaa­da­tak­se üle ka suit­suan­du­ri ole­ma­so­lu ning va­ja­du­sel pai­gal­da­b selle pääs­tea­me­t. Ko­du­nõus­ta­mi­ne on kõi­gi­le ta­su­ta ning en­da soo­vist saab tea­da an­da pääs­tea­la in­fo­te­le­fo­nil 1524. Ohu­tus al­gab meist en­dist!