REILI KULL,
Põhja päästekeskuse ennetusbüroo juhataja
Külmade ja pimedate õhtute saabumisega on alguse saanud kütteperiood. Nii nagu oma tervise eest, tuleb ka küttekollete eest regulaarselt hoolt kanda ning lasta neid puhastada, et vältida võimalikke tulekahjusid.
Õnnetuste vältimiseks on tähtis puhastada aasta ringi kasutatavaid kütteseadmeid kaks korda aastas ning hooajaliselt kasutatavaid seadmeid üks kord aastas. Eramajades võib korstnat pühkida ka ise, kuid kord viie aasta jooksul peab süsteemid siiski üle vaatama kutseline korstnapühkija. Kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme peab kord aastas puhastama korstnapühkija, kes väljastab tehtud tööde kohta akti.
Kütmisel tuleks alati kasutada võimalikult kuivi puid, kuna märja puuga tekib rohkem pigi, mis ummistab küttesüsteeme ning võib tulevikus kujutada tulekahju ohtu. Oluline on meelde tuletada ka, et olme- ja ehitusjäätmed ning muu kraam käib jäätmejaama ning neid ei tohiks kindlasti kütmiseks kasutada, kuna nende põletamisel ladestub küttesüsteemis põlemisjääke ning selline põletamine saastab ka keskkonda.
Oluline teema kütmise juures on ka siibri sulgemine, mida kahjuks kiputakse tegema liiga vara. Kütmise ajal peab siiber olema lahtises asendis, seda ei tohi sulgeda enne, kui söed enam ei hõõgu ning ei ole näha enam punakat-oranžikat värvi. Liiga vara suletud siibri tõttu tekib vingugaas, mis hakkab vaikselt tuppa imbuma ning seab sellega ohtu kogu pererahva. Nagu eespool mainitud, on vingugaas kaval – lõhnatu ja värvitu ning seda tuvastada saab aidata vaid vingugaasiandur.
Harvad pole juhud, kus tulekahju on kodus alguse saanud sellest, et kuum tuhk pannakse süttivasse anumasse ning seejärel näiteks puuriida või majaseina vastu. Oluline on tühjendada küttekolle põlenud puidu jääkidest alles pärast nende jahtumist. Kindlasti ei tohi kuuma tuhka ladustada kergestisüttivasse anumasse, kas plastämbrisse või -prügikasti, kilekotti või muusse sellisesse. Hea on süsi panna näiteks plekist ämbrisse või metallnõusse.
Muidugi on mugav tuua puud tuppa ja panna need kohe ahju kõrvale maha, selle vastu või isegi ahju peale kuivama. Selline tegevus on aga äärmiselt ohtlik, sest puit on põlevmaterjal ning seega võib küttepuude hoidmine kuumal ahjul või pliidiplaadil tuua kaasa tulekahju. Lisaks sellele peaks ahju ees olema tulekindel plaat, mis püüab kinni lendu läinud sädeme ning takistab tulekahju tekkimist. Tulekindel ala olgu pigem suurem kui väiksem.
Vaatamata sellele, et Eestis on suitsuandur kohustuslik aastast 2009, leidub siiski veel väga palju majapidamisi, kus ei ole töökorras ja õigesti paigaldatud suitsuandurit. Kahjuks peab tõdema, et just paljudes kodudes, kus on leitud hukkunu, puudus varajases staadiumis tulekahjust märku andev suitsuandur.
Päästeameti töötajad külastavad aastas tuhandeid kodusid, et kontrollida tuleohutust. Kodunõustamisel vaadatakse üle ka suitsuanduri olemasolu ning vajadusel paigaldab selle päästeamet. Kodunõustamine on kõigile tasuta ning enda soovist saab teada anda päästeala infotelefonil 1524. Ohutus algab meist endist!