CHRISTYNA KUUSIK,
Südameapteegi farmatseut
Naha tundlikkus, punetus ja valu pärast päikesevanni võtmist tähendab, et tekkinud on päikesepõletus. Kui samad sümptomid tekivad üürikese õues viibimise järel, võib tegu olla fotosensitiivsusega.
Fotosensitiivsus ehk valgustundlikkus on naha tundlikkuse suurenemine UV-kiirgusele. Mitmed ravimid ja keemilised ühendid, nahahooldus- ja kosmeetikatooted, parfüümid, antiseptilised seebid võivad nahal tekitada fotosensitiivseid reaktsioone. Fotosensitiivsuse sümptomid sarnanevad ulatuslikule päikesepõletusele: naha tundlikkus, punetus ja turse, valuaistingud, sügelus ja villid, immitsevad kolded.
Eristatakse fototoksilist ja fotoallergilist mehhanismi. Fototoksilise reaktsiooni puhul reageerib keemiline ühend UV-kiirgusega ja hakkab kokkupuutel naharakkudega kahjulikku toimet avaldama. Fototoksilisuse puhul tekib reaktsioon minutite kuni tundide jooksul päikesele paljastatud kehaosadel. Harvem esineb fotoallergiline reaktsioon – organismi immuunvastus kehavõõrale ainele ehk antigeenile. Reaktsioonid tekivad 24–72 tunni jooksul pärast kokkupuudet päikesevalgusega ning võivad levida ka päikesevalguse eest kaetud kehaosadele.
Valgustundlikkuse tekkes mängivad rolli nii ravimid kui ka kosmeetikatooted. Enne päikese kätte minekut on mõistlik üle vaadata oma ravimid. Ravimite tarvitamise ja päikese koostoimel võib suureneda naha tundlikkus UV-kiirgusele. Erinevad südame-veresoonkonna ja 2. tüüpi diabeedi ravimid, antibiootikumid, kontratseptiivid, antidepressandid, akne ravis kasutatavad ained, valu- ja põletikuvastased ravimid, paljud muud suukaudsed, süstitavad või nahale kantavad ravimid võivad anda nii fototoksilisi kui ka -allergilisi reaktsioone.
Reaktsiooni tugevus sõltub ka manustatud ravimi annusest ning UV-kiirguse tugevusest. Fotosensitiivseid reaktsioone võivad anda ka taimsed preparaadid, näiteks need, mis sisaldavad harilikku naistepuna. Samuti laialdaselt kasutatav antiseptiline aine kloorheksidiin, mida kasutatakse haavakreemides, -geelides ja kätepesuseepides. Fotosensitiivseid reaktsioone võivad tugevdada ka näokreemides kasutatavad A-vitamiini vormid ehk retinoidid, nahahooldustoodetest kasutatavad AHA-happed, salitsüülhape ja kivisöetõrv. Ohutu ei ole ka parfüümides, aftershave’ides ja seepides kasutatav sünteetiline muskuse ühend.
Naha fotosensitiivsust suurendavate ravimite kasutamise ajal on tungivalt soovituslik vältida otsest kokkupuudet päikesevalgusega, ka solaariumis käimist. Väljas tuleks otsida varju. Kanda tuleks laiaservalist peakatet, mis annab varju ka näole, ning katta käed ja jalad riidega. Fotosensitiivsus on üks nahavähi teket soodustavatest faktoritest, seega on oluline käia regulaarselt kontrollis. Soovituslik on päikseliste ilmade saabumisel uuesti üle lugeda kasutatava ravimi infoleht ning konsulteerida apteekri või raviarstiga.
Ravimite pikaajalisel kasutamisel tuleks end päikese käes viibimisel kaitsta päikesekaitsekreemiga, mis kaitseks UVA- ja UVB-kiirguse eest, SPF oleks vähemalt 30. Kreem kanda nahale 30 minutit enne päikese kätte minekut. Määrimist tuleks korrata 2 tunni järel. Pärast ujumist, rätikuga kuivatamist ja suuremat higistamist päikesekaitse uuesti nahale kanda.
Fotosensitiivse reaktsiooni tekke järel tuleks kasutada jahutavaid ja niisutavaid nahahooldustooteid. Sobivate hüdrogeelide ja niisutavate kreemide või geelide valimisel saab aidata apteeker. Oluline on pöörata tähelepanu ka piisava vedeliku tarbimisele. Kindlasti tuleb vältida nahka ärritavaid hooldustooteid nagu keha- ja näokoorijaid. Väga tugeva reaktsiooni korral leiab abi käsimüügis olevatest valu- ja põletikuvastastest ravimitest ning nahale kantavast hormoonsalvist.