Kont­rol­li­tuim sot­siaal­tee­nus on nüüd hool­de­ko­du

MEELI TUUBEL,
sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi
hoo­le­kan­de osa­kon­na nõu­nik

Hool­de­re­form jõus­tus 1. juu­lil 2023 ja tä­hen­das ava­li­ku sek­to­ri ra­ha­list sek­ku­mist hool­du­se­va­ja­ja­te­le ja nen­de pe­re­de­le, et muu­ta hool­de­ko­du­koht ra­ha­li­selt kät­te­saa­da­vaks. Aas­ta hil­jem, 5. juu­lil 2024 te­gi rii­gi­koh­tu üld­ko­gu ot­su­se, kas see üle­san­ne oli õi­ges­ti sea­tud ja õig­la­selt ra­has­ta­tud oma­va­lit­sus­te jaoks.

Aas­ta­ja­gu keh­ti­nud sot­siaal­hoo­le­kan­de sea­du­se muu­da­tu­se aru­te­lu jõud­mi­ne rii­gi­koh­tu täis­koos­sei­su ot­su­se­ni sel­le kaa­lu­ku­se tõt­tu mär­gib koh­tu­või­mu efek­tiiv­sust ja ko­ha­li­ke oma­va­lit­sus­te tead­lik­kust oma õi­gus­te kaits­mi­sel. 16. ap­ril­lil ko­gu päe­va kest­nud üld­ko­gu is­tung oli ka ava­li­kult jäl­gi­tav. Pal­jud se­ni­sed hool­de­ko­du­ko­ha kät­te­saa­da­vu­seks toe­tu­se saa­nud lä­he­da­sed jäl­gi­sid mõ­nin­ga­se mu­re­lik­ku­se­ga 18 rii­gi­koh­tu koh­tu­ni­ku õi­gus­vaid­lust, küll aga täies­ti aru­saa­da­vat aru­te­lu.

Rii­gi­koh­tu vaid­lu­se kesk­mes ei ole kü­si­mus, kas rii­gi ot­sus ra­has­ta­da se­ni­selt ena­mas­ti ea­ka­te ja nen­de pe­re­de õlul ole­vat kal­list hool­de­ko­du­tee­nust oli õi­gus­pä­ra­ne, vaid kas sel­le üle­s­ande täit­jad, oma­va­lit­su­sed, on õig­la­selt ra­has­ta­tud täp­sus­ta­tud ko­hus­tu­se täit­mi­seks. Ko­hus kin­ni­tas, et ea­ka­te hool­du­se kor­ral­da­mi­ne on oma­va­lit­sus­lik üle­san­ne.

Hool­de­re­for­mi­ga täp­sus­ta­ti sea­du­ses sel­le ko­hus­tu­se ula­tust ra­has­ta­mi­sel ja oma­va­lit­sus­te­le an­ti ra­ha vas­ta­valt ea­ka­te osa­kaa­lu­le ela­nik­kon­nas, 2023. aas­tal 39,2 ja 2024. aas­tal 59,4 mil­jo­nit eu­rot, järg­ne­va­tel aas­ta­tel ar­ves­ta­tak­se ka oma­va­lit­sus­te mak­su­tu­lu tõu­su­ga pen­sio­nä­ri­de tu­lu­dest. 2023. aas­ta ra­has­tu­sest on oma­va­lit­su­sed ka­su­ta­nud 25,7 mil­jo­nit eu­rot ot­ses­teks ku­lu­deks hool­de­ko­du­de hool­dus­ku­lu­de ta­su­mi­seks ja üle­jää­nu või­mal­das oma­va­lit­sus­tel kor­ral­da­da ela­mist toe­ta­vaid tee­nu­seid.

Koh­tus­se jõu­dis oma­va­lit­sus­te eba­sel­gus, kas rii­gi an­tud üles­an­ne ra­has­ta­da hool­de­ko­du ko­ha­mak­su­mu­sest hool­dus­per­so­na­li ku­lu­de osa on se­da­võr­ra ula­tus­lik re­gu­lee­ri­mi­ne rii­gilt, et see muu­tub riik­li­kuks üle­san­deks ja tee­nu­se­kor­ral­dus peaks ole­ma teist­su­gu­ne.

Al­ter­na­tii­vi­na tu­li koh­tul aru­ta­da, kas oma­va­lit­sus­li­ku üles­an­de kor­ral on see ra­has­ta­tud õig­la­selt: kas oma­va­lit­su­se jaoks on hool­de­ko­dus hool­dus­ku­lu­de üle­san­de ra­has­ta­mi­ne se­da­võr­ra üle­mää­ra­ne ko­hus­tus, et kan­na­ta­vad tei­sed ava­li­kud tee­nu­sed na­gu tä­na­va­te kor­ras­hoid või las­teae­da­de koh­ta­de ta­ga­mi­ne. Rii­gi­koh­tu sei­su­koht on, et üle­mää­ra­seid ku­lu­tu­si hool­de­ko­du­ko­ha ta­ga­mi­seks peab iga oma­va­lit­sus hal­dus­koh­tus tõen­da­ma.

Hool­de­ko­du­ko­ha osa­li­se ra­has­ta­mi­se üle­san­de vaid­lus la­hen­das te­ge­li­kult laie­malt oma­va­lit­sus­li­ke üle­san­ne­te ra­has­ta­mi­se põ­hi­mõt­te­li­si kü­si­mu­si. Tu­li­seid aru­te­lu­sid on ol­nud vii­ma­se ka­he aas­ta jook­sul rii­gi­ko­gus, sot­siaal­ko­mis­jo­nis, mee­dias ja ko­ha­li­ke oma­va­lit­sus­te­ga. Sot­siaal­kind­lus­tu­sa­met jäl­gis hool­de­re­for­mi ra­ken­da­mi­sel eri­li­se tä­he­le­pa­nu­ga üld­hool­dus­tee­nu­se osu­ta­ja­te tee­nu­se kva­li­tee­ti ning re­gio­naal- ja põl­lu­ma­jan­dus­mi­nis­tee­rium hoi­dis sil­ma peal oma­va­lit­sus­te ku­lu­tus­tel.

Sot­siaal­hoo­le­kan­de sea­du­se muu­da­tus, et osa hool­de­ko­du­de ku­lu­dest tu­leb oma­va­lit­su­sel kan­da rii­gi an­tud ra­ha­toe­ga, sõl­tu­ma­ta tee­nust va­ja­va ini­me­se ja te­ma pe­re­kon­na ra­ha­ko­tist, ei tä­hen­da­nud oma­va­lit­sus­te va­bas­ta­mist ko­hus­tu­sest kor­ral­da­da hool­dus­tee­nu­seid ja ra­has­ta­da neid vas­ta­valt va­ja­du­se­le. Oma­va­lit­su­se üle­san­ne on ko­ha­peal kor­ral­da­da eri­ne­vaid sot­siaal­tee­nu­seid ja ku­jun­da­da pi­kaa­ja­li­se hool­du­se tee­kond: kas ühel het­kel on tar­vis abis­ta­mist ko­dus, ai­da­ta lii­ku­da sot­siaalt­rans­por­di­ga ter­vis­hoiu­tee­nus­te­le, ko­han­da­da ava­lik­ku ruu­mi eri­va­ja­du­si ar­ves­ta­vaks või kui mis­ki muu ei ai­ta, ot­sus­ta­da koos hool­dust va­ja­va ini­me­se ja te­ma pe­re­ga pro­fes­sio­naal­se hool­du­se ka­suks hool­de­ko­dus.

Eri­ne­vad aru­saa­mad oma­va­lit­sus­te õig­la­sest ra­has­ta­mi­sest või­sid tu­le­ne­da sel­lest, et ee­lis­ta­tak­se öö­päe­va­ring­set tur­va­li­sust pak­ku­vat hool­de­ko­du ko­dus abi osu­ta­mi­se­le, kus ini­me­sel ja te­ma lä­he­das­tel on va­ja oma toi­me­tu­le­kut roh­kem ise kor­ral­da­da. Mõ­ju­tab ka kau­ge­mal ela­mi­ne kes­kus­test ja elu­ruu­mi­de keh­vad olu­kor­rad.

Oma­va­lit­su­se­le on an­tud õi­gus ot­sus­ta­da hool­de­ko­du ko­ha­mak­sust ta­su­ta­va hool­dus­ku­lu­de piir­määr, mis ai­tab hoi­da oma­va­lit­su­se ku­lud kont­rol­li all. Mõ­nes ko­ha­li­kus oma­va­lit­su­ses on teh­tud ot­su­sed, et ini­mes­te va­lik ei piir­duks vaid vä­he­ma­te tin­gi­mus­te­ga hool­de­ko­du­de va­hel. Sa­mas sä­tes­tab sea­dus ka kät­te­saa­da­vu­se põ­hi­mõt­te, mis tä­hen­dab, et hool­de­ko­du ko­ha­mak­su piir­määr ei to­hi ol­la nii ma­dal, et üld­hool­dust va­ja­vad ini­me­sed ei saa tee­nust üld­se või peab sel­leks lii­ga kaua oo­ta­ma. Täp­sus­tu­seks, hool­de­re­form kes­ken­dub ea­ka­te­le, mit­te psüü­hi­li­se eri­va­ja­dus­te­ga ini­mes­te­le, kel­le jaoks on rii­gil kor­ral­da­tud eri­hoo­le­kan­de­tee­nu­sed.

Õig­la­ne ei oleks ka ar­va­ta, et hool­de­re­for­mi­ta hool­de­ko­du­de ta­su hin­nad ei tõus­nuks. Hool­de­ko­du­de ku­lud on ol­nud aas­taid pin­ges, ku­na li­gi 80 prot­sen­ti ku­lu­dest kat­sid hool­de­ko­du­des oli­jad ja nen­de pe­red ning tõus­nud ku­lu­de jät­mi­ne üks­nes pe­re­de­le oleks ebaõig­la­ne.
Se­ni­se kal­lei­ma sot­siaal­tee­nu­se ra­has­tus­koo­rem on nüüd­seks nih­ku­nud ava­li­ku­le sek­to­ri­le, prog­noo­si­de ko­ha­selt peaks ini­mes­te oma­fi­nant­see­ring vä­he­ne­ma 52 prot­sen­di­ni.

Rii­gi ra­has­tus oli suu­na­tud just hool­dus­per­so­na­li jaoks, et pa­nus­ta­da ma­da­la pal­ga­ta­se­me tõst­mi­seks kõr­ge kva­li­fi­kat­sioo­ni­nõu­de­ga hool­dus­töö­ta­ja­te ja nen­de abis­ta­ja­te­le. Hool­de­re­for­mi­ga näh­ti et­te ko­hus­tus tuua ka hool­dus­töö­ta­ja­te töö­koor­mus ma­da­la­maks. Jõus­tu­des küll 2026. aas­tal, siis pal­jud hool­de­ko­dud täi­da­vad nõuet ju­ba prae­gu. Oo­tus sot­siaal­tee­nus­te kva­li­tee­di pa­ra­ne­mi­se­le on suur: pa­re­mad tin­gi­mu­sed, suu­rem pri­vaat­sus ja hool­dus­töö­ta­ja suu­rem tä­he­le­pa­nu.

Eel­mi­sel aas­tal te­gi hool­de­ko­du­ko­ha va­li­ku 940 ini­mest, kel­lest 80 prot­sen­ti te­gid sel­le va­li­ku pä­rast hool­de­re­for­mi jõus­tu­mist 1. juu­lil. Hool­dus­va­ja­dus oli suur, muu­da­tus ai­tas vä­hen­da­da omas­te­hool­da­ja­te koor­must. Meil on 30 000 täi­sea­list pe­re­lii­get, kes hool­da­vad oma lä­he­dast, neist pool on suu­re hool­dus­koor­mu­se­ga, roh­kem kui 20 tun­di nä­da­las. Hool­dust va­ja­vad ini­me­sed ei tek­ki­nud hool­de­re­for­mi tõt­tu, vaid tu­lid hool­de­re­for­mi­ga näh­ta­vaks.