Tallinna Ehituskooli õpilane HARDI VALDSON valmistas koos kaaslasega 12 tunni jooksul puidust kaevurakke karkassi.
Sellel õppeaastal on Eestis kutsekeskharidusõpilasi 13 245. Keskhariduse baasil kutseõppijaid on 11 077, põhihariduse baasil 1005 ning põhihariduse nõudeta kutseõppureid 371. Kutsekoolide lõpetajaid oli 2013. aastal Eestis 7861.
Kutsehariduse üritusel Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses võistlesid 7. ja 8. märtsil Eesti kutsekoolide õppurid. Omavahel võtsid mõõtu 24 eriala õpilased, näiteks juuksurid, kondiitrid, veebidisainerid ja müürsepad.
Ehituspuuseppade hulgas võistles ka Tallinna Ehituskooli 2. kursuse õpilane Hardi Valdson Kuusalu vallast. Tema paariline oli koolivend Andreas-Kristjan Popp, kellega ta ehitas kahe päeva ja 12 tunni jooksul näidise järgi valmis puidust kaevurakke karkassi ning varikatuse. Noormehed jäid üheksa osalenud kooli võistkondade hulgas viiendale kohale.
Sama tulemust ennustas Hardi Valdson ka pärast võistlust ise: „Oma pilguga vaadates oleme neljandad või viiendad. Ise olen meie tulemusega väga rahul, osalesin sellisel võistlusel esimest korda. Võistlus oli pingeline ja väsitav.“
Ta valiti kooli esindama erialaõpetaja soovitusel, kuid soovis ka ise väga osaleda: „Koolis ei toimunud konkurssi, kes saaks minna võistlusele osalema. Avaldasin ise soovi ning läksin. Tahtsin oma oskused proovile panna, puutöö meeldib mulle väga. Oli tähtis, et koostöö paarilisega klapiks ning meil koostöö sujus. Saime teineteisest hästi aru.“
12 tundi oli Hardi Valdsoni arvates piisav aeg, et karkass valmis saada: „Puudu küll ei jäänud. Viimistleda oleks võinud küll kauem, kuid kõik oluline sai selle ajaga valmis. Ehitama ei pidanud järjest, see aeg oli jagatud kahe päeva peale ning vahepeal olid pausid.“
Võistluseks jõudis ta ka varem pisut harjutada: „Koolis valmistusin ning tegin sellise ehitise paar korda läbi.“
Noor ehituspuusepp on lõpetanud Kolga keskkooli ning leidnud Tallinna Ehituskoolis oma unistuste eriala: „Olen oma kutseõppe erialaga väga rahul, sest koolist saab piisavalt praktilisi oskusi. Olen teinud palju erinevaid puutöid, eriti meeldib teha midagi praktilist, näiteks midagi majaehituseks vajalikku ja karkassitöid, seega polnud ka võistlustöös minu jaoks midagi keerulist.“
Kooli kõrvalt ta tööl ei käi: „Ei oska veel täpselt öelda, kes minust pärast lõpetamist saab. Ehitusinseneriks tahaks saada küll. Aprilli lõpus lähen välismaale praktikale, enne seda kuluksid ära ehitusalased tööotsad.“
Noore Meistri võistluste korraldaja Liina Liiv rääkis, et teist aastat järjest toimunud üritus läks ülihästi: „Eesti kutseõppurite mõõduvõttu käis kahe päeva jooksul vaatamas üle 8000 inimese. Võistlejate ja külastajate arvu suurenemine näitab, et kutseharidus on muutumas järjest populaarsemaks.“
Korraldaja usub, et kutseõppe võistlustest on kasu kõigile: „Paljud tööandjad leiavad tihtipeale just võistlejate hulgast endale tulevased professionaalsed töötajad. Selle aasta tulemusi pole korraldusmeeskond jõudnud veel analüüsida, kuid eelmise aasta tagasiside põhjal köitsid enim pilke juuksurid, rätsepad, floristid, ehitusviimistlejad. Järgmisel aastal on plaanis pöörata veel rohkem tähelepanu disainierialade võistlustöödele, et veebidisainerid ja graafilise disaini võistlejad saaksid rohkem oma võistlustöid näidata.“
Kutsemeistrivõistlustel osales 350 õppurit. Võistlustööd valmisid avalikult, kõik huvilised võisid tööprotsessi jälgida. Parimad noored meistrid lähevad Eestit esindama rahvusvahelistele kutseõppe meistrivõistlustele.
Paralleelselt võistlustega toimus ka kutseõppe mess, kus kutsekoolide esindajad olid üles seadnud oma boksid ning pakkusid huvilistele nõu erialavalikul ning jagasid infot oma koolide kohta. Oma praktilisi oskusi sai proovile panna 10 erinevas töötoas, mida juhendasid kutsekoolide õpilased.
