
Põhja päästekeskuse
ennetusbüroo juhtivspetsialist
Septembri alguses leidis aset põleng Maardu ühiselamutüüpi majas. Helistajad teatasid tuppa tungivast suitsust ja lastest akendel. Õnneks lõppes see õnnetus õnnelikult, ilma hukkunuteta. Alati aga ei pruugi kõik nii hästi minna. Millised on kõige olulisemad teemad, millest kortermajade elanikud teadlikud võiksid olla?
Kõige lihtsam on alustada sellest, mida saavad inimesed ise ära teha, et muuta kodu tuleohutumaks. Üks oluline osa on 1. juulist 2009 kohustuslikuks muutunud suitsuandur. Siiski tunnevad päästjad muret, kuna tihtipeale puuduvad sündmuskohal andurid ja kahjud on suuremad, kui oleksid olnud suitsuanduri olemasolul. Paljud õnnetused juhtuvad ajal, mil inimesed magavad või ei viibi kodus, just sellisel juhul võib põlengu varajasele avastamisele kaasa aidata suitsuanduri signaal. Tegu on odavaima elukindlustusega nii Sulle, Su perele kui ka lähedastele!
Tahad teada, kas Sinu kodu on tuleohutu? Telli endale tasuta kodunõustamine, et koos spetsialistiga tänane olukord üle vaadata, vajadusel muudatusi teha. Selleks tuleb helistada telefoninumbrile 1524 ning broneerida endale sobiv aeg. Pensionäridele ja vähekindlustatud peredele paigaldatakse nõustamise käigus vajadusel ka suitsuandur.
Korterist edasi liikudes jõuame trepikotta. Millises olukorras on teie maja koridorid? Siinjuures tooksin näiteks Maardu põlengu. Sealne tulekahju sai alguse koridori ladustatud olmeprügi süttimisest. Oluline on meeles pidada, et maja üldkasutatavad ruumid tuleb hoida tühjad ja puhtad. Nii on võimalik vältida tahtlikke või lohakusest tingitud tulekahjusid. Lisaks on vabad koridorid võimalikud pääseteed. Ohuolukorras on oluline võimalikult kiiresti nii korterist kui ka majast välja pääseda. Teele pandud suured esemed, prügi ja takistused võivad liikumist aga piirata ning inimene vääruslikku aega kaotada!
Kujutame aga nüüd korraks ette olukorda, kus inimene küll pääseb oma korterist välja, kuid maja evakuatsiooniteed on lukus või ei tea inimesed, kuidas majast välja saada. Kas Sina tead, kuidas tulekahju korral käituda? Esimene samm sel teel on majas elanike teadlikkuse tõstmine – kuidas tuleb käituda ohu korral, kuhu helistada, kuidas evakueeruda jne. Siinjuures ongi oluline evakuatsiooniskeemide olemasolu ning nende mõistmine. Järgmisel korral tasub ühistu koosolekul võtta päevakorda ka evakuatsiooni läbimängimine, mis on seda olulisem, kui majas on vanureid, väikelapsi või puudega inimesi. Vaid nii saame olla kindlad, et teadmine ja oskused on jõudnud kõigi majaelanikeni ja nad teavad, kuidas ohukorras käituda!
Üks murekoht, mida soovivad inimestele südamele panna kõik päästjad, on parkimine. Kas mõtlete autot parkides sellele, kas vajadusel mahuks seal liikuma suur päästeauto? Tulekahju korral on oluline päästjate võimalikult kiire sündmuskohale pääsemine. Kahjuks aga seisavad nad tihti silmitsi olukorraga, kus autod on pargitud nii tihedalt ja maja lähedale, et teine auto mahub vaevu mööda, päästeauto mitte. Seega järgmisel korral, kui koju jõuad, mõtle autot parkides, et liikuma võiks mahtuda ka päästeauto.