
Kiiu lasteaed Kiigepõnn on Eestis üks väheseid lasteaedu, kus viljeletakse projektõpet.
Kiiu lasteaed Kiigepõnn on töötanud kolm aastat. Kogu selle aja on lasteaed käinud oma rada. Õpitakse projektipõhiselt ja laste huvist lähtuvalt, ei määrata käsitletavaid teemasid ette.
Direktor Juta Koppel selgitab, et õppeaastaks pannakse paika põhiteema. Käesoleva õppeaasta põhiteema on „Eesti keel mu emakeel, saadab mind mu eluteel, isamaa mu kodumaa, siin ma mängin, suureks saan“. Tulevast õppeaastast on kavas põhiteemast loobuda, et õppeprotsess oleks veel vabam. Lõpptulemus peab aga olema sama, mis teistes lasteaedades – laps peab olema kooli minekuks omandanud samad oskused.
Kiiu lasteaias on kokku lepitud projektid, näiteks Eesti loomad, Eesti linnud, Eesti kaart. Projekti täiendatakse vastavalt sellele, kuidas lastel tekivad ideed ja huvid, mis tähendab, et pidevalt räägitakse lastega, kuulatakse ja arvestatakse nende mõtetega. Üks projekt kestab kuni kuu, olenevalt laste huvist. Õpitut dokumenteeritakse, pildistatakse, lisatakse tekstid ja meisterdused ning pannakse välja tutvumiseks.
Õppejuht ja rühmaõpetaja Kaisa Kaisel: „Me ei suru lastele õppematerjali peale, teemad sünnivad loomulikult, loeme, kirjutame, arvutame mänguliselt ja meisterdame, joonistame lähtuvalt laste huvist. 5-6 aastased tahtsid vaadata EV100 aktuselt tulles videot Vabadussõjast. Üks lastest ütles, et tema käis Kolgas vaatamas Front Line näidislahingut, sellest kujunes vestlus, tore oli jälgida, kuidas lapsed üksteist õpetasid, õpetaja roll oli teema arengut toetada. Või teine näide, üks laps ütles, et tema oskab õpetada, kuidas tuleb õigesti pesta käsi. Läksime kraanikausside juurde, õppisime kõik korralikult käsi pesema ja tegime seda sepapoiste laulu saatel. Sõbrapäeval taheti üksteisele kirju saata, põnev tegevus õpetab kirjutama.“
Juta Koppel: „Lapsed õpivad tegeliku elu abil. Ei ole nii, et keegi näitab tahvlile – vaadake, see on täht A.“
Kaisa Kaisel lisab, et nii on ka õpetajal palju huvitavam, kuigi töömahukam: „Olen töötanud Tallinnas lasteaias, neli aastat olin vahepeal enda lastega kodus, nüüd tulin tööle Kiiu lasteaeda. Siin peab õpetajal olema julgust teema käsitlust muuta, kui näed, et ei toimi. Kogu aeg tuleb olla suhtumises vaba ja usaldada lapsi. Rahvusvahelise õuesõppe projekti raames pidime kokku panema QR-koodiga avaneva õuemängu. Keegi lastest küsis, kuidas QR-koodi lisatakse ning õppisimegi koos QR-koodi looma ja kasutama.“
Juta Koppel tõdeb, et on üksikuid lapsevanemaid, kes viinud oma lapse Kiiust mujale lasteaeda põhjendusega, et soovib traditsioonilist õppeprogrammi. Kuid suurem osa lapsevanematest tunduvad olema projek- ja õuesõppega rahul.
Ka Kiiu Kiigepõnni hoolekogu juht Tanel Tomson kinnitab seda, lasteaia kolme aasta tegevuskava arutades tõdeti, et jätkatakse samamoodi: „Oleme rühmade esindajatega rääkinud, nad pooldavad. Ka meie pere koolieelikule väga meeldib, õppimine läbi mängu on igati huvitav. Projektõpe võimaldab teemad valida vastavalt laste huvidele ning vajadusel õppeprotsessi muuta olenevalt nende avatusest. Lapsed on kogu aeg aktiivselt kaasatud, see võimaldab neil mitmekülgselt areneda.“
Erasmus+ projekt „Out Now“
Kiiu lasteaed osaleb mullu septembrist rahvusvahelises projektis „Out Now“ ehk „Õuesõpe“, mille juhtpartner on Norrast Bryne linnast Time Kommuun. Projektipartnerid on Kiiu Kiigepõnn, õuesõpet praktiseerivate lasteaedade organisatsioon Frilufts Förskolor AB Stockholmist Rootsist, Soomest Oulust Martinniemen päiväkoti ning Hispaaniast Alcoi linnast Horta Major lasteaed.
Viis osapoolt alustasid eelmisel sügisel koostööd üksteisega tutvumisest. Praeguseks on kahel korral kohtutud, Kiiu lasteaia delegatsioon on käinud Norras ja märtsis oldi kolm päeva Soomes.
Tutvutakse teiste maade lasteaedade tööga. Koos töötatakse välja ideid lastele õuesõppeks talvel, kevadel, suvel ja sügisel. Eesmärk on leida selliseid mänge ja tegevusi, kuhu saaks kaasata ka lapsevanemaid.
Esmalt saadeti projektipartneritele koos lastega õppetöö käigus valmistatud looduslikust materjalist tervituskaardid. Jõulude ajal suheldi üksteisega Skype vahendusel, iga maa lapsed laulsid oma jõululaulu ja tervitasid teisi omakeelse jõuluõnnitlusega. Lasteaia õuealale tehti „Jõulumaa“.
Jaanuaris töötati välja õuemäng, mida saab avada QR-koodiga, lapsed hindasid teistest riikidest saadetud õuemänge.
Soomes tutvuti sealse õppekava ja algharidust puudutava seadusandlusega ning arutati, kuidas oma ühisprojekti laiemalt tutvustada, väljatöötamisel on ühine Facebooki-leht.
Mais sõidetakse Rootsi, sügisel Hispaaniasse. Järgmisel kevadel on koostööpartnerid oodatud Kuusalu valda Kiidu, kus tehakse projektist kokkuvõte.