OLAV HARJO,
DigiMaa projektijuht
Internetiühendus on Eesti linnades peaaegu sama loomulik nagu elekter. See on kättesaadav ja suhteliselt soodne – ettevõtlust ja e-riiki teisiti enam ette ei kujutagi. Äärelinnades, rääkimata maapiirkondadest, on olukord sootuks erinev. Paljud elanikud saavad kiirest ja stabiilsest internetiühendusest vaid unistada ning agaramad teevad väljasõite wifi levipiirkondadesse, et korraldada elementaarseid äriasju ja suhtlemist. IT-taristu on Eestis alles arenemisjärgus ning on hea meel tõdeda, et riik ja kohalikud omavalitsused on hakanud sellesse panustama.
HOLi projektiga DigiMaa on ühinenud kõik Harju omavalitsused ja Tallinna kaks linnaosa. DigiMaa rajab valguskaabli võrgud sinna, kuhu sideettevõtjad ei ole veel rajanud ega plaani lähiaastatel rajada. Selleks, et kaasaegne ühendus majja toodaks, peavad elanikud soovi avaldama veebilehel www.digimaa.ee.
Praegu jõuab internet koju või kontorisse mobiilivõrgu, raadiolingi või muu õhuühenduse, kaabeltelevisiooni võrgu, telefoniliini ehk vaskkaabli või lairibaühenduse ehk valguskaabli kaudu. Kõik need võimaldavad vähemalt minimaalsel tasemel ühendust, millest piisab, et lugeda internetist uudiseid, teha pangatoiminguid ning saata väiksema mahuga e-kirju. Kui soovitakse vaadata selle ühenduse kaudu digitelevisiooni, kasutada piiramatu mahuga ja kiiret wifit, teha tööd või õppida internetis, suhelda sõpradega Skype kaudu, hoida oma fotosid turvaliselt „pilves“, ühendada valvekaameraid või kasutada muid kaasaegseid teenuseid, ei tule kõik ühendused sellega võrdselt toime.
Õhu kaudu liikuvat internetti mõjutavad nii ilmastikutingimused kui teised samaaegsed interneti kasutajad, samuti kaugus mobiilimastist. Loodusseadused ei lase õhu kaudu piiramatult internetti edastada ning seepärast kehtestavad operaatorid igale kasutajale kiiruse ja mahu piirangud. Õhu kaudu leviv internet ei ole stabiilne, seetõttu ei saa selle kaudu näiteks kvaliteetselt televisiooni vaadata või videokonverentsi pidada.
Telia telefoniliini või vaskkaabli kasutamisel ei sõltu ühenduse kvaliteet ilmast ega teistest kasutajatest. Paraku kehtivad vaskkaablile füüsikaseadused, mis määravad ette, kui kaugele ja kui palju saab selle kaudu infot saata. Need, kes asuvad telefonisõlmest kuni paari kilomeetri kaugusel, saavad kasutada internetti, kaugemal üldjuhul mitte. Selleks, et saada tänapäeva nõuetele vastavat internetikiirust ja kvaliteeti, ei tohi kaugus telefonijaamast ületada paarisadat meetrit. Tulevikus lõpetatakse vaskkaablite kaudu internetiühenduste pakkumine.
Kaabeltelevisiooni võrgu kaudu saab pakkuda piisava kiiruse ja kvaliteediga internetiühendust, kuid mitmed kaabel-TV firmad on teatanud, et alustavad üleminekut valguskaablitele ning tulevikus lõpetavad teenuse pakkumise koaksiaalkaablite kaudu.
Lairibaühenduse ehk valguskaabli kaudu saab kasutada kõiki teenuseid nii täna kui mitmekümne aasta pärast. Tegu on tulevikukindla ühendusega. Valguskaablis edastatakse infot laseritega valguskiirusel. Valguskaablil võivad internetiühenduse kiirused olla peaaegu piiramatud.
Tulevikus on valguskaabel ainus majade ühendamise tehnoloogia. Kõikidesse majadesse, kuhu viiakse DigiMaa valguskaabel, jõuavad edaspidi kõik vajalikud teenused. Tänu kaasaegse ühenduse olemasolule tõuseb kindlasti ka kinnisvara väärtus.