Kes minevikku ei mäleta …

Nagu teisigi Kehra elanikke üllatas mindki Ida-Harju Koostöökoja hindamiskomisjoni otsus mitte toetada Kehra raudteejaama renoveerimise jätkamist.
Eriti kummaline on aga Ida-Harju Koostöökoja juhatuse esimehe Tiina Sergo selgitus, et projekt polevat jätkusuutlik. Ilmselgelt ei ole Tiina Sergo ja mitmed teisedki hindamiskomisjoni liikmed aru saanud, et Kehra raudteejaama puhul ei ole tegemist ainuüksi Kehrale olulise objekti kordategemisega, vaid objektiga, mis on olulise ajaloolise tähtsusega kogu Eesti Vabariigile, sealhulgas loomulikult ka Raasiku, Kose ja Aegviidu valla rahvale. Asus ju Kehra raudteejaama hoones Eesti vabadussõja ajal Eesti Rahvaväe I diviisi staap, kus antud käskude ja juhiste alusel peatasid Eesti sõjaväeosad 3. jaanuaril 1919. aastal Valklas, 4. jaanuaril Kehra lähistel (praeguse Lahingvälja rongipeatuse juures) ja mujal punaarmee edasitungi Tallinnale. Need olid väga olulised võidud punaarmee vastu. Nendest võitudest innustatuna vabastas Eesti Rahvavägi juba järgmisel päeval peale Kehra lahingut Aegviidu, 9. jaanuaril Tapa, 12. jaanuaril Rakvere, 16. jaanuaril Jõhvi jne. Kehra jaamahoonest antud käskude alusel saadud esimesed võidud Valklas ja Kehra lähistel olid otsustava tähtsusega Eesti Vabadussõja arengus. Ei ole raske arvata, mis oleks juhtunud, kui punased oleksid Tallinnasse tunginud. Arvan, et Tallinn ei oleks siis Tallinn, vaid pigem Reval. Ja pole ka kindel, kas me siis veel eesti keeles räägiksime. Seega, kogu Eestile olulise ajaloolise objekti kordategemisel ei tohi kuidagi jätkusuutlikkust arvestada muuseumi (kus olulisel kohal saab olema vabadussõja sündmusi kajastav materjal) külastamisest saadava piletirahaga. Hoopis olulisem on meie riigile aluse pannud sangarite meelespidamine, kelle hulgas olid kindlasti ka meie esivanemad – vanaisad või vana-vanaisad ja teised. Et meie riik oleks jätkusuutlik, selleks peame korras hoidma (korda tegema) meie riigi tekkega seotud ajaloolised hooned ja muud objektid. Senikaua kuni me minevikku ei unusta, on Eesti Vabariik jätkusuutlik ja meil on hea lootus tulevikule!