Rahvaleht 22. IX 1939. aastal avaldas artikli „Kehra lahingu mälestussammas avatakse tuleval kevadel.“ Artikli alapealkirjaks oli : Uus raudteepeatuskoht Lahinguvälja. Selles on kirjutatud: „Kehra lahingu mälestussammas oli kavatsetud avada käesoleva aasta Võidupühal, milleks olid samba püstitamise komitee poolt tehtud kõik vajalikud ettevalmistused. Samba valmistaja, kujur E. Jõesaar ei suutnud aga oma töid tähtajaks teostada ja praegugi pole veel täiesti selge, mis ajaks töö lõplikult valmib. Seepärast Kehra lahingu mälestussamba püstitamise komitee, silmas pidades sügise saabumist, mil raskem on pääseda samba juure ja aeg pole enam sobiv samba avamise talituse väärikaks korraldamiseks, on otsustanud mälestussamba avamise eelolevaks kevadeks edasi lükata.
Samba avamise ajaks viiakse läbi ka ümbruse kaunistamise tööd.
Kuna Kehra lahinguväli asub kaugel raudteejaamast ja sinna ei lähe ka mingit korralikku maanteed, otsustas komitee astuda samme selleks, et mälestussamba kohale asutataks uus raudteepeatuskoht nõudmise järgi, andes sellele peatusele nimeks Lahinguvälja. On arvata, et kuulsusrikka ja saatusliku tähtsusega Kehra lahingu paika ja mälestussammast rohkesti hakkavad külastama turistid ja õppereisid. Ka vajavad uut peatuskohta kohalikud organisatsioonid pidustuste ja paraadide puhul, mida ses paigas hakatakse korraldama.“
Kehra lahingu mälestussamba avamine oli planeeritud 23. juunile 1940.aastal. Valmis oli ka kava tseremoonia korraldamiseks. Alanud nõukogude okupatsioon tõmbas sellele kavale kriipsu peale.
Avati aga Lahinguvälja raudteepeatus, mille nimi püsis kuni 1957. aastani. Maikuus 1957. aastal tuli Lahinguvälja jaama mingi komisjon eesotsas NKVD mehe Tutkiniga. Remondibrigaadi brigadirilt Karl Vilbastelt küsiti, miks on peatusel selline nimi. Brigadir seletas Tutkinile, et siin toimus 1919. aasta jaanuaris Eesti Vabadussõja üks otsustavamaid lahinguid, mille tulemusena löödi punased taganema ja algas Eesti vägede pealetung kogu rindel. Raudtee remonditöötajatel kästi raudteejaama silt maha võtta ja hävitada. Raudteejaamale pandi nimeks Vikipalu, olgugi et sellenimeline küla on 7 kilomeetri kaugusel.
Raudteejaama lähedal asuva, raudteele kuuluva maja elanik Kaljo Vilbaste kirjutas ajalehes Harju Elu 20.05. 1990. aasta artikli „Kas Vikipalu või Lahinguvälja?“ Ta kirjutab: „Vikipalu küla asub peatusest seitsme kilomeetri kaugusel. Tol ajal asus Vikipalu küla ja Lahinguvälja peatuse vahel veel Aruoja küla. Millegipärast meeldis suvalistele nimepanijatele just Vikipalu. Sageli tuleb peatusest maha inimesi, kes soovivad jõuda Soodlasse, Raudojale või lihtsalt Piibe maanteele. Nende inimeste imestus on suur, kui kuulevad, et Piibe maanteeni on 10 kilomeetrit. Seisab ju Piibe maanteel teeviit, mis näitab Vikipalusse 3 km. Ajal, mil toimub valgete laikude kustutamine Eesti ajaloost, tuleks taastada nimi, mis pandi peatusele tähistamaks Vabadussõja ühte otsustavamat lahingut.“
Kohalike elanike, Anija Muinsuskaitse Seltsi ettevõttel ja kauaaegse raudtee töötaja Otto Lahi ettepanekul, alustas Anija vallavalitsus 10.02.2000 aastal taotlusi Lahinguvälja nime ennistamiseks tolleaegsele Vikipalu raudteejaamale. Vabadussõja Kehra lahingu mälestuskivi avati Võidupühal, 23. juunil 2000. aastal. Raudteejaama nime ennistada aga ei õnnestunud.
14.06.2000. aastal pöördus Anija vallavalitsus kirjadega Eesti Vabariigi peaministri Mart Laari, Eesti Vabariigi kaitseministri Jüri Luige, Eesti Vabariigi teede- ja sideministri Toivo Jürgensoni ja Eesti Raudtee AS peadirektori Parbo Juchnewitschi poole kaasabi saamiseks ajaloolise Lahinguvälja raudteepeatuse nime taastamiseks.
Teede-ja sideminister Toivo Jürgenson vastas Anija vallavanemale 30.10. 2000. aastal kirjaga, et ei toeta Vikipalu reisirongipeatuse nime muutmist. Kirjast selgus ministri asjatundmatus Eesti ajaloo küsimustes. Ta nähtavasti ei teadnud midagi Eesti vabadussõja murdelahingutest. Just siin Arudevahe talu maadel raudtee ääres toimus otsustav lahing punastega. Siin peatati punaste pealetung Tallinnale ja seejärel asuti vastupealetungile kogu rindel. Minister arvas, et Vikipalu reisirongipeatuse nimetamine Lahinguväljaks pole otstarbekohane, olgugi et soovitud oli endise nime ennistamist. Sellega rahva soovid ja unistused ei täitunud.
Käesoleva aasta kevadel pöördusid Anija vallavalitsuse poole Tallinna elanikud Evi ja Gustav Massakas ja tegid ettepaneku ennistada Lahinguvälja raudteepeatuse nimi. Nüüd on Anija vallavalitsus algatanud Lahinguvälja raudteepeatuse nime ennistamise.
Loodan, et Eesti Vabariigi 91. aastapäeva tähistamise üheks ürituseks oleks Lahinguvälja raudteepeatuse nime ennistamine.
