Seadused on täitmiseks

908

Vallale  pandud  ülesannete loet­elu on kirjas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §6, mis ütleb, et omavalitsusüksuse üles­andeks on korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoidu, samuti koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide,  gümnaasiumide  ja   huvialakoolide,  raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist.

Tavaliselt kõneletakse eelkõige valla „pehmetest“, inimeste otsese heaoluga seotud kohustustest – lasteaia- ja koolikohtade loomine, hariduse võimaldamine või sotsiaalteenuste osutamine, sest nad on käegakatsutavad ning nende osutamata jätmine annab elukvaliteedis kohe tunda. Kellelgi ei teki mõtetki, et nimetatud kulutusteks vajalik raha ei tuleks valla eelarvest. Valla ülesanneteks on korraldada ka teede- ja tänavate hooldust ja heakorda. Igal aastal eelarvet koostades kurdame, et üheks või teiseks ei jätku piisavalt raha, kuid ka nende osutamata või rahastama jätmine pole hetkekski päevakorras olnud, sest need kulutused on ju kogu aeg eelarves olnud ja nendeks lihtsalt tuleb raha leida.

Ehkki omavalitsuse kohustuste hulka kuulub ka veevarustuse- ja kanalisatsiooni- ning teiste kommunaalteenuste osutamine, on nende rahastamine Kuusalu vallas olnud pigem juhuslikku laadi. Oleme vastavad kohustused delegeerinud vee-ettevõtjatele, kellest suurim on vallale kuuluv osaühing Kuusalu Soojus, mis osutab ka keskkütte teenust Kuusalus ja Kolgas. Eelkõige just tänu Kuusalu Soojusele pole volikogu pidanud ülemäära sagedasti arutama taristusse investeerimise ning selle ülalpidamisega seotud kulutuste üle.

Ainukesed projektid, mida vald ise viimastel aastatel taristu parendamiseks tegi, olid Kolga-Aabla, Viinistu ja Vihasoo trasside renoveerimised. Toetasime neid viiendikuga (121 000 eurot) nende maksumusest (umbes 700 000 eurot). Ometi on viimase seitsme-kaheksa aasta jooksul vallas asuvasse taristusse investeeritud kokku enam kui kümme korda suurem summa – ligi 7,8 miljonit eurot.  Seda aga pole teinud vald, vaid Kuusalu Soojus. Investeeringutest 2/3 (umbes 5,1 miljonit) on saadud tagastamatu abina peamiselt Keskkonnainvesteeringute Keskuselt, 27 protsenti (2,1 miljonit) Kuusalu Soojuse poolt võetud laenuna,  2 protsenti (0,12 miljonit) ettevõtte omavahenditest ning ainult 5 protsenti (0,42 miljonit) toetusena Kuusalu valla eelarvest.

Kuusalu Soojus on tõepoolest teinud aukartustäratavalt palju: ehitatud on Salmistu ja Pärispea veetrassid, täielikult on renoveeritud Kolga, Kuusalu ja Kiiu vee- ning kanalisatsioonisüsteemid ning Kuusalu ja Kolga küttesüsteemid. Kõike seda ainult 420 tuhande valla maksumaksja taskust tulnud euro eest!  Tõsi, volikogu on ettevõtet kahel korral (2010 ja 2012) rahaliselt toetanud, suunates osaühingu osakapitali suurendamiseks kokku 520 000 eurot. Isegi koos nende summadega jääb valla omaosalus suurtes taristuprojektides 12 protsendi kanti. Kui vaadata meiega analoogilisi valdu, kus on paar keskasulat ja suurem osa hajaasustust, siis enamikus on investeeringuid teinud omavalitsusele kuuluv ettevõte, kuid valla osalus projektides on ulatunud viiendikust kuni pooleni projekti maksumusest – ehk olnud Kuusaluga võrreldes kordades suurem.

Nüüd, kus suured investeeringud on tehtud, tuleb neid hallata. Lootus on sellel, et seoses teenuse kvaliteedi paranemise ning võrgu laienemisega saab Kuusalu Soojus juurde piisaval hulgal uusi kliente ning teenuste müügist laekuvad summad katavad tehtud kulud. Tuleb tõdeda, et valla toeta tehtud kulutused on olnud suurevõitu ning see on jätnud ettevõtte igapäevasesse tegevusse jälje. Nii on detsembrikuu vallavolikogu päevakorras taas Kuusalu Soojuse osakapitali suurendamine. Seekord 85 000 euro võrra. Otsus erineb eelmistest suurendamistest, sest ei rakendata ülekurssi – iga vallalt ettevõttele eraldatav euro kajastub osakapitalis ja kui kunagi tulevikus peaksid saabuma paremad ajad, on vallavolikogul võimalus nimetatud summa osakapitali vähendamise kaudu eelarvesse tagasi saada.

Tõenäoliselt ei saa selle otsuse vastuvõtmine volikogus olema lihtne ega ka üksmeelne. Kindlasti kuuleme kriitikat, et Kuusalu Soojust pole piisavalt hästi majandatud ning et ettevõte on üleinvesteeritud. Tuleb tunnistada, et Kuusalu Soojuse aastakäibega võrreldes on investeeringud olnud tõesti suurevõitu. Samas on Kuusalu Soojus aidanud täita vallale seadusega pandud kohustusi ning vallalt olnuks äärmiselt lühinägelik jätta kasutamata võimalusi tagastamatu abi saamiseks. Kõik tehtud investeeringud on olnud vajalikud ning kui neid poleks tehtud praegu ja toetusraha eest, tulnuks need teha lähitulevikus vallaeelarvest. Nüüd on meil omaniku esindajatena kohustus aidata ettevõtet, aga võtkem teadmiseks, et toetades Kuusalu Soojust täidame vallale seadusega pandud kohustust.