Anija vallavolikogu ootamatu eelnõu OÜst Sõnumitooja väljaastumise kohta ärgitas mind sel teemal sõna võtma, sest tegu on meie ühise projektiga.
Kuigi Anija volikogu liikmed arutasid eelkõige valla teadete avaldamise maksumuse teemal, tahan omalt poolt lisada, et selle koostöö näol pole tegu ainult omavalitsuse teadete-kuulutuste avaldamisega.
Ma ise ei ole olnud osaühingu sünni juures. See-eest on üks asutajatest Anija praegune vallavanem, kes tookord oli Kehra linnapea, ning volikogus on Anija endine vallavanem, kes praegu juhib Aegviidu valda.
Oma väljaande loomise eesmärk 1994. aastal, nagu mulle on räägitud ja nagu ka ise leian, oli peamiselt kohaliku elu kohta informatsiooni edastamine. Paljud omavalitsused asutasid selleks infolehe, mis enamasti ilmub kord kuus ja seda panevad kokku ametnikud.
Meie omavalitsused läksid teist teed, nad usaldasid info edastamise professionaalsetele ajakirjanikele. Sõnumitoojas hakkasid ilmuma uudised ja artiklid, kohalikud probleemid selgitati lahti, volikogude ja valla-linnavalitsuste otsused pandi ümber lihtsasse keelde.
Tõsi ta on, selline lahendus on nõudnud meilt, kohalikelt poliitikutelt, tolerantsust ja mõistmist. Sest kui ajalehte ei jagata kõigile, inimesed maksavad selle eest tellides või ostes, tuleb tagada, et edastatav info oleks õige, aus ja mitmekülgne.
Sõltumatu ajakirjandus ei ole kõigile vallajuhtidele võib-olla meeltmööda, kuid, nagu tellijate arv ja tiraaž näitab, on meie leht leidnud aastatega stabiilse lugejaskonna. Ehkki täpsed andmed puuduvad, on suure tõenäosusega Sõnumitooja Harjus suurima tellijaskonnaga maakonnaleht.
Et oma ajaleht suhteliselt väikeses piirkonnas hakkama saaks, on omavalitsused maksnud dotatsiooni. Möödunud aastal oli see omavalitsuse kohta kuni 130 000-140 000 krooni. Kui vaadata, palju maksavad teised omavalitsused infolehe väljaandmiseks, näeme, et summad ulatuvad 300 000-400 000 kroonini. Võib öelda, et 14 aastat tagasi leidsid vallajuhid OÜ Sõnumitooja näol soodsa variandi info edastamiseks.
Olen aastaid rääkinud, et Sõnumitooja on meie piirkonna kultuuriloo talletaja. Kui avada vanad lehekaustad, saab aastate kaupa vaadata, mis toimus, kes mida arvas, millised probleemid olid ja mida korda saadeti. Paljudest tublidest inimestest on kirjutatud pikemalt, tehtud portreelood.
Sõnumitooja köited jäävad kohalikesse raamatukogudesse ja ka keskraamatukogusse. Kui keegi tunneb näiteks 50 aasta pärast huvi, kuidas Ida-Harjus elati 20. sajandi lõpus ja 21. alguses, võib neist kaustadest saada põhjaliku ülevaate.
Sel sügisel saab Sõnumitooja 15-aastaseks. Kutsun Anija valla poliitikuid jätkama meie ühist leheprojekti Ida-Harjus. Ärge laske hetkepoliitikal seda head projekti nullida. Olen veendunud, ükski teine variant ei talletaks meie praegust elu-olu põhjalikumalt.
