Kaa­sa­mi­ne ja ava­tus valla juh­ti­mi­sel – mit­te pel­galt sõ­nad

„Me kaa­sa­me aru­te­lu­des­se” ja „ole­me ava­tud idee­de­le” – eran­di­tult kõik meist on neid tõo­tu­si kor­du­valt kuul­nud, kuid vä­he­malt sa­ma pal­ju on ol­nud neid ko­ge­mu­si, kus ole­me tund­nud, et meid po­le ot­sus­te te­ge­mi­sel pii­sa­valt kaa­sas hoi­tud või po­le need aru­te­lud ol­nud kül­lal­da­selt ava­tud.

Kaa­sa­mi­sest on am­mu saa­nud kerg­la­selt len­nu­ta­tav tren­di­sõ­na, kuid va­hel on tun­ne, et sõ­na sü­ga­vam si­su on jää­nud se­ni­ni ta­ba­ma­ta. Veel­gi hul­lem – on neid­ki oma­va­lit­sus­juh­te, kel­les see sõ­na pi­gem eba­meel­di­va ki­he­lu­se esi­le kut­sub, kui väär­tus­lik­ku tu­le­must oo­da­ta lu­bab. Ja on neid­ki, kes as­jao­sa­li­si ma­ni­pu­lee­ri­tud vii­sil niiöel­da „kaa­sa­vad”, et en­da­le mee­le­pä­ra­ne ot­sus le­gi­tiim­su­se saa­vu­taks ja vor­mis­ta­tud saaks sa­mal ajal, kui „kaa­sa­tud“ ise­gi aru ei saa­nud, et min­git kaa­sa­mist kui sel­list si­su­li­selt ei toi­mu­nud­ki.

Kõi­ge liht­sa­malt – kaa­sa­valt te­gut­se­mi­ne on see, kui ar­ves­tad nen­de­ga, ke­da si­nu ot­su­sed mõ­ju­ta­vad. Ja sa­mal ajal an­nad sa nei­le ob­jek­tiiv­selt ko­gu in­fo ja pii­sa­valt ae­ga, et nad saak­sid ta­sa­kaa­lu­kalt ja tead­li­kult sei­su­ko­ha ku­jun­da­da.

Vii­ma­ne vast kõi­ge to­be­dam näi­li­ne kaa­sa­mi­ne toi­mus üle-ees­ti­li­selt ko­ha­li­ke oma­va­lit­sus­te lii­tu­mis­kü­sit­lus­tel, kus vaa­ta­ma­ta sel­le­le, et pal­jud oma­va­lit­su­sed said rah­va­kü­sit­lu­sel ko­da­ni­kelt sel­ge meel­su­se mit­te lii­tu­da, ot­sus­ta­sid vo­li­ni­kud tei­si­ti. Är­ge saa­ge va­les­ti aru, mi­na olen kind­las­ti suu­re­ma­te ja või­me­ka­ma­te oma­va­lit­sus­te poolt ja usun, et see re­form oli va­ja­lik, kuid kind­las­ti de­val­vee­ri­sid need näi­li­se kaa­sa­mi­se juh­tu­mid ka eda­sis­te või­ma­li­ke rah­va­kü­sit­lus­te väär­tust ko­da­ni­ke sil­mis ja olid vas­tu­tus­tun­de­tud. Ja miks peak­sid need ini­me­sed ole­ma mo­ti­vee­ri­tud järg­mi­sel kor­ral kaa­sa rää­ki­ma, kui nen­de osa­le­mist rah­va­kü­sit­lu­sel kui kaa­sa­mi­se üht vor­mi, on sel vii­sil nae­ru­vää­ris­ta­tud? Näi­tas ju ül­di­selt pi­gem ta­ga­si­hoid­lik osa­lusp­rot­sent se­da­gi, et rah­vas ei tund­nud, et nen­de ar­va­mu­sest mi­da­gi sõl­tus.

Soo­vin, et mõt­lek­si­me ühes­koos sel­le üle, kui­das luua Ida-Har­ju­maa val­da­des vil­ja­kas pin­nas si­su­li­se ja re­gu­laar­se dia­loo­gi tek­keks ko­gu­kon­da­de ja oma­va­lit­su­se va­hel. Se­ni­sed suht­lus­ka­na­lid na­gu amet­ni­ke­le küll mu­gav aga ela­ni­ku­le või et­te­võt­ja­le liialt aeg­la­ne 30päe­va­se vas­ta­mis­täh­ta­ja­ga kir­ja­va­he­tus või kord nä­da­las il­muv aja­leht ei ole am­muil­ma pii­sa­vad. Ja koos­töö­mu­de­lid na­gu tra­dit­sioo­ni­li­ne kü­la­va­ne­ma­te koo­so­lek või ran­gelt re­gu­lee­ri­tud vas­tu­võ­tua­jad, ei an­na sa­ge­li oo­da­tud tu­le­must. Nüüd on meil igal kon­ku­rent­si­või­me­li­sel val­lal ak­tiiv­ne Fa­ce­boo­ki-leht ja ärk­sa­ma­te ela­ni­kelt suht­le­mi­seks loo­dud gru­pid na­gu po­pu­laar­ne Are­nev Kuu­sa­lu Vald, kus ko­da­ni­kud ka oma­va­lit­su­se esin­da­jalt osa­le­mist oo­ta­vad. Meil on uni­kaal­ne ko­gu­kond­li­ku koos­töö mu­del Ani­ja Lü­li­ti, aga us­ku­ge, me saa­me veel pal­ju pa­re­mi­ni!

Le­pi­me kok­ku, et võ­ta­me ko­gu­kon­da kaa­sa­vaid mu­de­leid ka­su­tu­se­le kõi­gis meie oma­va­lit­sus­tes, ol­gu sel­leks siis kaa­sav ee­lar­ve­me­net­lus või ko­gu­ni Kuu­sa­lu või Raa­si­ku Lü­li­ti? Tea­vi­tus­töös pöö­ra­me enam tä­he­le­pa­nu vee­bi­suht­lu­se­le – sea­me näi­teks ees­mär­giks, et olu­li­sim in­fo oleks val­la ko­du­le­helt lei­tav mak­si­maal­selt ka­he kli­kiga. Ei ta­su pel­ja­ta Fa­ce­boo­ki gru­pis mõ­ne tee­ma kom­men­tee­ri­mist, kui val­laa­met­ni­ku­na sel­lest roh­kem tea­me, ja mis kõi­ge olu­li­sem, är­me eel­hää­les­ta end dis­kus­sioo­ni pi­da­mi­sel vas­ta­valt sel­le­le, kel­lelt on tul­nud et­te­pa­nek ning unus­ta­me väl­jen­did na­gu „meil on ala­ti nii ol­nud“ ja „see ei ole või­ma­lik“.