
Kuusalu vallavolikogu liige
„Me kaasame aruteludesse” ja „oleme avatud ideedele” – eranditult kõik meist on neid tõotusi korduvalt kuulnud, kuid vähemalt sama palju on olnud neid kogemusi, kus oleme tundnud, et meid pole otsuste tegemisel piisavalt kaasas hoitud või pole need arutelud olnud küllaldaselt avatud.
Kaasamisest on ammu saanud kerglaselt lennutatav trendisõna, kuid vahel on tunne, et sõna sügavam sisu on jäänud senini tabamata. Veelgi hullem – on neidki omavalitsusjuhte, kelles see sõna pigem ebameeldiva kiheluse esile kutsub, kui väärtuslikku tulemust oodata lubab. Ja on neidki, kes asjaosalisi manipuleeritud viisil niiöelda „kaasavad”, et endale meelepärane otsus legitiimsuse saavutaks ja vormistatud saaks samal ajal, kui „kaasatud“ isegi aru ei saanud, et mingit kaasamist kui sellist sisuliselt ei toimunudki.
Kõige lihtsamalt – kaasavalt tegutsemine on see, kui arvestad nendega, keda sinu otsused mõjutavad. Ja samal ajal annad sa neile objektiivselt kogu info ja piisavalt aega, et nad saaksid tasakaalukalt ja teadlikult seisukoha kujundada.
Viimane vast kõige tobedam näiline kaasamine toimus üle-eestiliselt kohalike omavalitsuste liitumisküsitlustel, kus vaatamata sellele, et paljud omavalitsused said rahvaküsitlusel kodanikelt selge meelsuse mitte liituda, otsustasid volinikud teisiti. Ärge saage valesti aru, mina olen kindlasti suuremate ja võimekamate omavalitsuste poolt ja usun, et see reform oli vajalik, kuid kindlasti devalveerisid need näilise kaasamise juhtumid ka edasiste võimalike rahvaküsitluste väärtust kodanike silmis ja olid vastutustundetud. Ja miks peaksid need inimesed olema motiveeritud järgmisel korral kaasa rääkima, kui nende osalemist rahvaküsitlusel kui kaasamise üht vormi, on sel viisil naeruvääristatud? Näitas ju üldiselt pigem tagasihoidlik osalusprotsent sedagi, et rahvas ei tundnud, et nende arvamusest midagi sõltus.
Soovin, et mõtleksime üheskoos selle üle, kuidas luua Ida-Harjumaa valdades viljakas pinnas sisulise ja regulaarse dialoogi tekkeks kogukondade ja omavalitsuse vahel. Senised suhtluskanalid nagu ametnikele küll mugav aga elanikule või ettevõtjale liialt aeglane 30päevase vastamistähtajaga kirjavahetus või kord nädalas ilmuv ajaleht ei ole ammuilma piisavad. Ja koostöömudelid nagu traditsiooniline külavanemate koosolek või rangelt reguleeritud vastuvõtuajad, ei anna sageli oodatud tulemust. Nüüd on meil igal konkurentsivõimelisel vallal aktiivne Facebooki-leht ja ärksamate elanikelt suhtlemiseks loodud grupid nagu populaarne Arenev Kuusalu Vald, kus kodanikud ka omavalitsuse esindajalt osalemist ootavad. Meil on unikaalne kogukondliku koostöö mudel Anija Lüliti, aga uskuge, me saame veel palju paremini!
Lepime kokku, et võtame kogukonda kaasavaid mudeleid kasutusele kõigis meie omavalitsustes, olgu selleks siis kaasav eelarvemenetlus või koguni Kuusalu või Raasiku Lüliti? Teavitustöös pöörame enam tähelepanu veebisuhtlusele – seame näiteks eesmärgiks, et olulisim info oleks valla kodulehelt leitav maksimaalselt kahe klikiga. Ei tasu peljata Facebooki grupis mõne teema kommenteerimist, kui vallaametnikuna sellest rohkem teame, ja mis kõige olulisem, ärme eelhäälesta end diskussiooni pidamisel vastavalt sellele, kellelt on tulnud ettepanek ning unustame väljendid nagu „meil on alati nii olnud“ ja „see ei ole võimalik“.