Kas pole nii, et parim koht elamiseks on mere ääres männimetsas südalinnas. Töökoht peab lähedal olema, rääkimata poodidest, lasteaiast. Kindlasti on vaja osa saada interneti kaudu pakutavast. Sõltumata unistuste elukohast muutub tänane elustiil kiiresti. Töö on juba mobiilsem – paljud ei ole seotud ühe tööpaigaga ja töötavad kodus. Tööks ja igapäeva elu korraldamiseks tuleb info arvutisse või telefoni, nende kaudu suhtleme pere, sõprade, kolleegidega. Suhtleme kahepoolselt ka tehniliste vidinatega – kellad, televiisorid, saunaahjud, muruniitjad, valvekaamerad, pesumasinad, autonavigaatorid, lähitulevikus veel palju muud.
Mis ootab meid lähimas tulevikus – suurema lahutusvõimega televiisorid, autode navigatsioonisüsteemide ja isesõitvate autode andmete uuendused, suurem hulk meelelahutust ja e-riigi teenuseid. See saab olema lahutamatu osa meie elust ja tasuda tuleb andmeside suure võimekusega.
Kõik see on võimalik, kui on olemas andmeside – kiire internetiühendus. Kas võime lugeda interneti juba inimõiguseks? Eestis on see kindlasti kodanikuõigus, Euroopas loeme e-teenused üheks vabaduseks.
Praegu on andmeside piisav enamikus tiheasutusega kohtades. Kohati pakub leevendust mobiilne andmeside. Probleeme on andmesidega hajaasutuses, mis on selgelt internetiühenduse turutõrke piirkond. Turutõrge tähendab, et nendes piirkondades pole ühenduste rajamine äriliselt kasumlik. Küll aga tasub juba valminud ühenduste abil pakkuda kõikvõimalikke e-teenuseid.
Vajaliku lahenduse pakub Digimaa projekt Harjumaa omavalitsustes. Digimaa eesmärk on luua kiire interneti kasutamise võimalus sinna, kuhu ei raja võrke telekommunikatsiooni ettevõtted. Digimaa meeskond teeb ettevalmistused ja planeerib valguskaabli võrgu kõigis Harjumaa valdade turutõrke piirkondades. Püüd on viia valguskaabel igasse majapidamisse ja ettevõttesse. Samuti tagatakse, et võimalikult paljud e-teenuste (televisioon, filmid muusika, tööks vajalikud pilvelahendused jne) oleks rajatavas võrgus kättesaadavad.
Digimaa ellukutsumisel on idee algatamise kaudu suur osa Anija Lüliti ühel aastatagusel töötoal. Linnakse küla eestvedamisel arutlusse võetud lairiba interneti arengu teema viiski paar kuud tagasi Harjumaa kõigi omavalitsuste koondumiseni selle idee taha. Anija vallavolikogu moodustas asjakohase ajutise komisjoni.
Kindlasti on neid, kes väidavad, et piisab ka senistest mobiilsetest ühendustest. Jah, see on õige, kuniks kasutajate arv ja nende andmemaht ei saa mobiilivõrgule koormavaks. Piirang tuleneb sellest, mobiilivõrk jagab tavapäraselt ühte kanalit kõigi ühendunud kasutajate vahel. Kaabliga püsiühenduse korral tagatakse aga kokkulepitud andmemaht igale kasutajale eraldi.
Mis võib veel niisuguseid projekte ohustada? Kindlasti peab algusest peale silmas pidama andmeturbe nõudeid. Algab see iga kasutaja küberhügieeni järgimisest kuni võrkude omanike ja e-teenuste pakkujate tehnilise nutikuseni.
Digimaa korraldab üle maakonna lähiajal hulga kiire interneti tutvustusüritusi. Täpsem info nende kohta on veebilehel digimaa.ee. Kohapeal saab aimu kuludest võrgu ehitamiseks ja sellega liitumiseks.