MAIT KRÖÖNSTRÖM,
Kuusalu vallavolikogu liige
Rahva suurema kaasamise idee väärib kindlasti kaalumist, et erinevate kogukondade soovid ja ettepanekud jõuaksid otsustajateni ja otsustajad nende arvamustega arvestada saaksid. Kuid kindlasti ole õige tee see, kuidas seda meie vallas enne lähenevaid valimisi käsukorras ja sunniviisiliselt üritatakse teha.
Initsiatiiv ja vajadus sellise koostöövormi järgi peaks tulema altpoolt, mitte käsukorras ja juhtide kehtestatud reeglite järgi ülevalt, nagu seda teha üritatakse. See meenutab mulle väga meie vallajuhtide „suurt“ soovi haldusreformi asjus naabritega läbi rääkida, mis lõppes teadupärast erinevate paberite vormistamise, vastastikuse kirjavahetuse ja süüdistustega ning reaalsete tegudeni ei jõutudki.
Kahjuks pidin ka mina selles „näitemängus“ osalema, sest olin volikogu poolt määratud töörühma liikmeks ja nägin juba siis, kuidas lähenevad valimised seavad isiklikud huvid kõrgemale valla huvidest ja otsused tehakse sellest lähtuvalt.
Minule ja ilmselt ka paljudele teistele külavanematele jääb arusaamatuks, miks ei ole seda ideed toodud arutamiseks senise valitsemisperioodi jooksul külavanematekogusse. Mulle teadaolevalt ei ole seda eelnõud kordagi arutatud ei külavanemate kogus ega üheski teises volikogu komisjonis, nagu seda näeb ette Kuusalu valla põhimäärus, mis siiani on olnud eelduseks, et teema volikogu päevakorda üldse jõuab.
See kinnitab veelkord, et tegu ei ole siira sooviga kaasatuse probleemi lahendada, vaid valijate häälte püüdmisega eelseisvate valimistega seoses. Praegu tegelevad rahvakogule seatud ülesannetega volikogu komisjonid, kellel minu hinnangul tööd niigi napib seoses komisjonide arvu suurusega. See omakorda tähendaks tulevikus ülesannete dubleerimist ja otsustusprotsessi pikenemist vallaelaniku jaoks, mis poleks mõistlik.
Lühike kokkuvõte kogu loole oleks, et selle eelnõu puhul on tegu ühe valimisliidu lubaduse täitmisega juba enne järgneva valitsemisperioodi algamist ja järgmisele volikogule teatud kohustuste panemisega. Minu 24aastase volikoguliikmeks olemise kogemuse jooksul on see esmakordne, millal üritatakse volikogu järgmisele koosseisule enne nende tööle asumist ette kirjutada, mida nad tegema peavad. Hea tava on seni olnud, et võimulolev valitsus lõpetab pooleliolevad asjad ära enne valimisi, mitte ei tekita neid juurde. Uuele valitsusele jääb neid ilma rahvakogutagi piisavalt Kiiu mõisa pooliku renoveerimise ja kaheksa aastat valmiva üldplaneeringu näol.