Hea haridus algab lasteaiast!

1019

andre
ANDRE SEPP, Riigikogu liige, Reformierakond

Praegune käimasolev kõrgharidusreform keskendub kõrghariduse andmise ja omandamise korraldusele. Kindlasti on sellele uusi väljakutseid ja paremaid lahendusi. Oluline on reforme eesmärgistada kvaliteedile ja selle tõusule. Pakutavat haridust tuleb osata ka vastu võtta ja selleks peavad valmis olema mõlemad pooled, sest koolid teevad tööd tellija materjalist.

Milline materjal kesk- ja kõrgkoolidesse jõuab, sõltub juba kodust ja eelharidusest. Avalikkuse tähelepanu keskmes on olnud õpetaja ja tänu seadusemuudatusele on õpetaja ametikohad ka lasteaedades. Elukutsete väärtustamisel on ka ametinimetusel oluline tähendus.

Pikaaegse omavalitsusjuhi ja lapsevanemana arvan teadvat, mis elukutse on lasteaia õpetaja ja mida kõike oma lapse niinimetatud teiselt emalt ei oodata. Riigikogu viimaste valimiste eel oli lasteaiaõpetajate peamine mure palgaerinevuses põhikooliõpetajatega. Samuti ka erinev käsitlus palgaläbirääkimistel, kus kooliõpetajad kuulevad oma alampalga piirmäärasid teleri vahendusel otse ministri huulilt, lasteaia õpetajate palk oleneb aga iga omavalitsuse poliitilistest valikutest eraldi.

Kandideerimisel sain väljakutse proovida lasteaiaõpetaja ametit päevatööna. Vallavanemana mul sellist aega ei olnud, aga lubasin valituks osutumisel kindlasti proovida.

Lubadusi tuleb täita ja Aruküla lasteaia Rukkilill juhatajaga saigi kokkulepitud möödunud reedene tööpäev minule täisvastutusega õpetajana 3-aastaste rühmas. Eelnevalt olime kooskõlastanud ka päevaprogrammi ja tegevuskava. Päev algas kell 7 hommikul ja täpselt saabus ka esimene õpilane.

Lapsi tuli sel hommikul 17 võimalikust 19st ja see oli number kogu päevaks, milleni pidin korduvalt lugema. Lisaks väiksemate erivajadustega lapsed, kellest  mõni veel ei suutnud end ise väljendada, neid tuli potile saata, nohuseid ninasid nuusata ja patse siduda. See on see osa, millega olin arvestanud ja sain hästi hakkama.

Õppenädala teema oli leivanädal ja läbiviidud tunnis õppisime kakukese muinasjutu põhjal näidendit, voolisime plastiliinist kakku – etteantud tehnikal. Kõike  seda kujutame ette teha koolis distsiplineeritud klassiruumis, aga kolmeaastaste isiksustega oli see tõsine pingutus.

Minu õnneks keegi plastiliini alla ei neelanud aga vabategevuse ajal suutis üks poiss teist minule märkamatut tugevasti näost hammustada. Selgituse lapsevanemale lubas anda pärisõpetaja ise, eelarvates, et selle vanemaga annab rääkida.

Järgnes meeletu riietumisrituaal õueminekuks, kus laste rõivadisainerid peaksid osalema. Tõmblukud lõuanahani, plastikust valu tekitavad kinnitusklambrid, põhjuseta pikad mütsipaelad ja lasteaialemmikutele sõrmkinnastele kulus enamus ajast. Õues oli vaja pakkuda mängulisi tegevusi ja pidevalt 17ni lugeda.
Higiseks võttis. Võtsin tööle kaasa ka oma telefoni, et vahepael e-kirju lugeda, aga tulutult. Kohvimasinast ja tööpausidest ei saanud unistadagi.

Tänan Aruküla lasteaeda kogemuse eest ja soovitan seda kõigile, kes vahel tähtsa ametniku või poliitikuna uksel seisab ja naeratust ootab, et kui hästi meil siin kõik on! Ka arhitektid ja sisekujundajad peaksid arvuti tagant reaalsust kogema.

Kogu haridussüsteemi tuleb tervikuna võtta ja väärtustada. See on ahel, millest sõltub kõik, mis ühe riigi ja rahvuse püsimiseks on vajalik. Eesmärgi seadmine heale kõrgharidusele algab alusharidusest.