Hari­dus­kon­ve­rents Kuu­sa­lus – val­la õp­pea­su­tus­tes te­hak­se pal­ju hu­vi­ta­vat, kuid noo­ri jääb vä­he­maks

Kuu­sa­lu val­las ku­lub üle 7 mil­jo­ni eu­ro aas­tas ha­ri­du­se­le, kok­ku 64 prot­sen­ti val­la ee­lar­vest – roh­kem, kui Ees­ti oma­va­lit­sus­test kesk­mi­selt, tea­tas val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si eel­mi­sel ree­del, 29. märt­sil Kuu­sa­lu kesk­koo­lis ha­ri­dus­kon­ve­rent­si ava­des.

Päe­va juh­ti­nud Mart Laan­pe­re, val­la ha­ri­du­se aren­gu­ka­va koos­ta­mi­seks moo­dus­ta­tud töö­rüh­ma esi­mees ja uue val­la­va­lit­su­se lii­ge, Tal­lin­na Üli­koo­li ha­ri­dus­teh­no­loo­gia ins­ti­tuu­di va­nem­tea­dur, viis kon­ve­rent­sil osa­le­nu­te seas päe­va tei­ses poo­les lä­bi te­le­fo­ni­hää­le­tu­se, et tea­da saa­da, mil­list tu­le­vi­ku­koo­li val­las ee­lis­ta­tak­se. Kõi­ge olu­li­se­maks pee­ti oma­näo­list koo­li ja det­sent­ra­li­see­ri­mist.

Sel­les, et Kuu­sa­lu val­la koo­lid ja las­teaiad on oma­näo­li­sed, sai kin­ni­tust ha­ri­dus­kon­ve­rent­si hom­mi­ku­pool­ses prog­ram­mis, kui val­la kõi­gi las­tea­su­tus­te esin­da­jad tut­vus­ta­sid oma eri­pal­ge­li­si et­te­võt­mi­si.

Tee­ma­sid oli kok­ku 16, need olid ja­ga­tud nel­jaks poo­le­tun­ni­seks plo­kiks, igas ne­li va­li­kut: las­teaia Jus­si­ke ter­vi­see­den­dus ja üri­tu­sed koos lap­se­va­ne­ma­te­ga; Kiiu Kii­ge­põn­ni las­teaia õue­sõ­pe; Kolga lasteaia koolivalmiduse hindamine; Vi­ha­soo las­teaia-alg­koo­li sõ­na­li­ne hin­da­mi­ne; Kol­ga koo­li pro­jek­tid, karjääriõpetus, kevadkool ja loov­tööd; Kuu­sa­lu kesk­koo­li pro­jek­ti­töö ja Ki­Va ehk Kiu­sa­mis­va­ba Kool. Kuu­sa­lu Kuns­ti­de Koo­li teema oli muusikaline huviharidus.

Ko­ge­mu­si ja­ga­sid Ül­le Rekk, Klaa­ri­ka Kus­lap, Kai­re Al­to­saar ja Mai­la Tamm Kuu­sa­lu las­teaiast; Piia Pal­ge-Le­pik, Pi­ret Kam­ber, Pi­ret Kukk ja Nii­na Pri­mo­len­na­ja-Mai­ko­va Kuu­sa­lu kesk­koo­list; Kül­li Roht ja Ave Al­lan­di Kol­ga las­teaiast; Tuu­li Rand, Ter­je Va­rul, Lau­ra Pür­je­ma, Priit Tam­mets, Nel­le Nur­me­la, Cor­ne­lia Kerm, Kai­di Al­met, Mar­ge Lai­saar ja Me­li­ka Kin­del Kol­ga koo­list; Kai­sa Kai­sel Kiiu Kii­ge­põn­ni las­teaiast; Tar­mo Vel­met Kuu­sa­lu Kuns­ti­de Koo­list; Ma­ri Sarv ja Lüü­ri Kor­man Vi­ha­soo las­teaiast-alg­koo­list.

Kuu­sa­lu val­la koo­li­des olid õpi­la­sed sel päe­val ko­du­tööl ning õpe­ta­jad ha­ri­dus­kon­ve­rent­sil. Las­teae­da­dest tu­lid need õpe­ta­jad, kel oli või­ma­lik. Osa­le­jaid oli kok­ku sa­da­kond.

Õpe­ta­jad kiit­sid töö­tu­ba­de ideed, sai kuul­da ja nä­ha, mi­da tee­vad kol­lee­gid val­la teis­tes koo­li­des-las­teae­da­des.

Tõe­näo­li­ne st­se­naa­rium – las­te arv lan­geb viien­di­ku võr­ra
Ha­ri­dus­kon­ve­rent­si põ­hiet­te­kan­ne oli jäe­tud vii­ma­seks – Ri­vo Noor­kõiv fir­mast Geo­me­dia tut­vus­tas rah­vas­ti­ku uu­rin­gut Kuu­sa­lu val­la koh­ta. Ana­lüü­si tel­lis val­la­va­lit­sus, ku­na ees on ha­ri­du­se aren­gu­ka­va koos­ta­mi­ne. Uu­ring toob väl­ja küm­ne aas­ta pä­rast val­las prog­noo­si­ta­va rah­vas­ti­ku, ka las­te ar­vu. See mõ­ju­tab val­la las­tea­su­tus­te tu­le­vik­ku, sest olu­li­ne on, et oleks noo­ri, kel­le jaoks ha­ri­dus­võr­ku aren­da­da.

Küm­me aas­tat ta­ga­si oli Kuu­sa­lu val­las 6867 ela­nik­ku, aas­tal 2019 on 6521. Kõi­ge roh­kem on vä­he­ne­nud 19-25aas­tas­te arv – 6,1 prot­sen­ti. Peaae­gu ühe­pal­ju on kas­va­nud va­ne­maea­lis­te arv – 55-64aas­ta­seid on 3,3 prot­sen­ti, 65aas­ta­seid ja va­ne­maid 3,8 prot­sen­ti roh­kem. Ku­ni 6aas­ta­seid on 0,7 prot­sen­ti vä­hem, 7-15aas­ta­seid 3,4 prot­sen­ti roh­kem. Li­gi viien­dik val­la ela­ni­kest on pen­sio­nieas ja peaae­gu sa­ma pal­ju on ka ku­ni 15aas­ta­seid.

Ri­vo Noor­kõiv tea­tas, et kõi­ge tõe­näo­li­se­malt vä­he­neb Kuu­sa­lu val­las las­te arv aas­taks 2030 ku­ni 20 prot­sen­ti, ela­ni­ke arv 6 prot­sen­ti. Rah­vas­tik va­na­neb, tööea­li­si ela­nik­ke ehk mak­su­maks­jaid jääb jär­jest vä­he­maks. Ta ni­me­tas se­da kõi­ge tõe­näo­li­se­maks st­se­naa­riu­miks, kui prae­gu­sed ten­dent­sid jät­ku­vad.

„Üks olu­li­ne kü­si­mus on, kui­das soo­dus­ta­da ko­ha­li­ke noor­te ta­ga­si­rän­net ko­du­val­da, kui kõrg- või eria­la­koo­lid lä­bi­tud – mil­li­seid või­ma­lik­ke elu- ja töö­koh­ti pak­ku­da. Sa­mas po­le üh­te­gi head roh­tu, kui­das muu­ta rah­vas­ti­kup­rot­ses­se, muu­tus­teks on va­ja komp­leks­seid meet­meid. Kuu­sa­lu val­la või­ma­lus on Tal­lin­na lä­he­dus, pal­jud noo­red pe­red soo­vi­vad ela­da kas pea­lin­na lä­he­dal või pä­ris maal. Pers­pek­tiiv­sed on Kiiu, Kuu­sa­lu, Valk­la. Kor­te­ri­te hin­nad on Kuu­sa­lu val­las ma­da­lad, kuid kor­te­ri­te turg on ah­ta­ke,“ kõ­ne­les Ri­vo Noor­kõiv.
Ta li­sas, et täh­tis oleks tea­da saa­da, kui pal­ju on sel­li­seid ini­me­si, kes ela­vad Kuu­sa­lu val­las, kuid po­le end re­gist­ree­ri­nud val­lae­la­ni­keks. Ka ei tea, kui pal­ju on su­vi­seid ela­nik­ke, kes võik­sid end val­da sis­se kir­ju­ta­da.

Op­ti­mist­li­ku st­se­naa­riu­mi jär­gi võiks te­ma hin­nan­gul Kuu­sa­lu val­da ala­tes 2020. aas­tast iga viie aas­ta­ga juur­de tul­la 280 ela­nik­ku – kui al­ga­ta­tud pla­nee­rin­gu­test viiak­se reaal­se­te aren­dus­te­na el­lu poo­led.

Sta­biil­se ela­nik­kon­na st­se­naa­riu­mi kor­ral peaks iga viie aas­ta­ga li­san­du­ma 170 ini­mest, pla­nee­rin­gu­test peaks siis 15 aas­ta pä­rast ole­ma rea­li­see­ru­nud vee­rand.

Tu­le­vi­ku prog­noo­si­mi­seks pak­kus ta ka baasst­se­naa­riu­mi – kui rän­de mõ­ju ei ar­ves­ta, on pen­sio­nä­re aas­taks 2030 li­san­du­nud viien­di­ku võr­ra, val­lae­la­ni­ke arv vä­he­ne­nud 10 prot­sen­ti ja lap­si on prae­gu­se­ga võr­rel­des 30 prot­sen­ti vä­hem.

Ri­vo Noor­kõiv: „Pal­ju on või­ma­lik muu­ta tead­li­ku po­lii­ti­ka­ga, ka teadliku ha­ri­dus­po­lii­ti­ka­ga. Noa­root­si on hea näi­de, kui­das ka ää­re­maal saab elu­jõu­li­selt toi­me­ta­da.“

Mart Laan­pe­re ütles Sõ­nu­mi­too­ja­le, et ar­vas, p­rog­noos po­le po­si­tiiv­ne, kuid osu­tus karde­tust pare­maks.

Kas ha­ri­du­se eks­port või im­port?
„Üha roh­kem pe­re­sid va­lib elu­ko­ha koo­li jär­gi. Mõel­gem, mi­da tu­leks ära te­ha, et noor­pe­re Val­ga­maalt ei ko­liks Viim­sis­se, vaid ee­lis­taks Kuu­sa­lu val­da,“ är­gi­tas Mart Laan­pe­re pe­da­goo­ge pä­rast rah­vas­ti­ku-uu­rin­gu tut­vus­ta­mist.

Oma et­te­kan­des „Koo­lia­ren­du­se toe­ta­mi­ne kaa­sa­va ja and­me­põ­hi­se ot­sus­tusp­rot­ses­si kau­du“ kõ­ne­les ta sel­lest, kui­da tu­le­vi­ku õp­pe­tööd ku­jun­dab di­gi-uuen­dus­te ka­su­ta­mi­ne. Koo­li­de di­gi­küp­sust saab hin­na­ta Di­gi­peeg­li kau­du, ta on sel­le väl­ja aren­da­nud koos Ha­ri­du­se In­fo­teh­no­loo­gia Sih­ta­su­tu­se­ga.

Kuu­sa­lu val­la ha­ri­du­se aren­gu­ka­va koos­ta­mist sil­mas pi­da­des mär­kis Mart Laan­pe­re: „Või­me unis­ta­da, aga tõ­sia­si on, et rii­gi­güm­naa­siu­mi­de ra­ja­mi­se ra­ha­sa­du on lõp­pe­nud. Alus­ta­da tu­leb prob­lee­mi­dest, mit­te la­hen­dus­test, töög­rupp pa­lub in­fot la­hen­dust va­ja­va­test olu­kor­da­dest. Li­saks Kuu­sa­lu koo­li ruu­mi­kit­si­ku­se­le on meil üks olu­li­ne prob­leem õpi­kesk­kon­na amor­ti­see­ru­mi­ne ka teis­tes koo­li­des. Aru­ta­ma pea­me ka sel­le üle, kas ta­ha­me ha­ri­du­ses eks­por­ti või im­por­ti, kas lõ­pe­ta­da teis­te oma­va­lit­sus­te õpi­las­te vas­tu­võt­mi­ne või hoo­pis mõel­da väl­ja sel­li­ne õp­pe­ka­va, mis toob me val­da õp­pi­ma noo­ri üle Ees­ti.“