Har­ju­Puu küt­te­puu­de hoid­mi­seks on Lea­der- toe­tu­se abil taastatud va­na laut

Raa­si­ku val­las Jär­sil küt­te­puid toot­va Har­ju­puu juht MART LII­VAK plaa­nib toot­mis­mah­tu­sid suu­ren­da­da.

Aru­kü­last paa­ri ki­lo­meet­ri kau­gu­sel Jär­si kü­la põl­du­de va­hel asub Mi­ku ta­lu. Viis põlv­kon­da on seal toi­me­ta­nud Lii­va­ku­te pe­re. Prae­gu toi­me­tab seal Har­ju­Puu kau­ba­mär­gi all et­te­võt­te Liv­Nord In­vest OÜ juht Mart Lii­vak, kes kir­ju­tas ta­luaeg­se loo­ma­lau­da re­no­vee­ri­mi­seks ja lao­hoo­ne ehi­ta­mi­seks taot­lu­se Lea­de­ri ra­has­tusp­rog­ram­mi. Toe­tu­se abil ehi­tati 500ruut­meet­ri­se lao­hoo­ne, kus saab ha­ka­ta tal­vi­ti la­dus­ta­ma kui­vi küt­te­puid. Nüüd po­le et­te­võt­te ju­hi sõ­nul tal­vel enam niiöel­da sur­nud ae­ga, puid saab ha­ka­ta müü­ma aas­ta­ring­selt.

Mart Lii­vak mee­nu­tas, et Mi­ku ta­lu maa­del on ala­ti mil­le­ga­gi te­ge­le­tud. Te­ma va­nai­sa, ühis­kon­na­te­ge­la­ne ja põl­lu­mees Jü­ri-Ra­jur Lii­vak, kes nõu­ko­gu­de ajal ar­re­tee­ri­ti ja 15 aas­taks Ve­ne­maa­le sun­ni­töö­le saa­de­ti, oli 1990nda­te aas­ta­te al­gu­ses üks esi­me­si, kes oma õi­gus­vas­ta­selt võõ­ran­da­tud Mi­ku ta­lu ja maad 78 aas­ta va­nu­selt ta­ga­si sai. Va­he­peal kol­hoo­si käes ol­nud hoo­ned olid la­gu­ne­nud, ümb­rus rää­mas. Jü­ri-Ra­jur Lii­vak suu­tis unis­tust oma ta­lu­pi­da­mi­sest ja ta­lu re­no­vee­ri­mi­sest el­lu viia 1990nda­te aas­ta­te kesk­pai­ga­ni, kui jõud va­nu­se tõt­tu rau­ges.

Mart Lii­vak ju­tus­tas, et ku­na oli ta­lu üle­võt­mi­seks siis lii­ga noor, olid toot­mi­ses sei­sa­ku­aas­tad, suu­rem te­ge­mi­ne võe­ti et­te 2013. aas­ta lõ­pus, kui pi­kalt seis­nud lau­da ja nõu­ko­gu­de ajal ehi­ta­tud vil­ja­kui­va­ti va­re­med lam­mu­ta­ti Raa­si­ku val­la­va­lit­su­se ja Kes­kon­nain­ves­tee­rin­gu­te Kes­ku­se va­na­de põl­lu­majan­dus­hoo­ne­te lam­mu­ta­mi­se prog­ram­mi toel. Kui­va­ti lam­mu­ta­mi­sest jäid al­les al­gu­pä­ra­sed, ta­luaeg­se lau­da pae­ki­vi­müü­rid ja 1935. aas­tal Jär­si kü­la tuu­le­ves­ki ki­vi­dest ehi­ta­tud loo­ma­lau­da müü­rid.

2014. aas­tal hak­kas Mart Lii­vak mõt­le­ma, mis saab eda­si: „Va­nai­sal jäi ta­lu ehi­ta­mi­ne poo­le­li. Ta sai sel­le käi­ma, kuid ter­vi­se ja va­nu­se tõt­tu jäi asi poo­leli. Pe­re aja­lu­gu seob ka mi­nu hin­ge sel­le ko­ha­ga, see­ga ta­lu­komp­lek­si re­no­vee­ri­mi­seks ja ta­lu taas­ta­mi­seks oli va­ja mi­da­gi et­te võt­ta.”
Ta ju­tus­tas, et ku­na pe­rel oli tükk raie­küp­set le­pa­met­sa, mi­da ei ol­nud mõ­tet too­relt ma­ha müüa või met­sa mä­da­ne­ma jät­ta, ot­sus­tas ta puu­de­le an­da li­sand­väär­tust küt­te­puu­na. Al­gu­ses oli küt­te­puu­de müü­mi­ne plaa­nis ühe­kord­selt, kui puud müü­dud, nä­gi ta, et nõud­lust on roh­kem, ning ot­sus­tas et­te­võt­te käi­ma lü­ka­ta. Ta oli mõ­ned aas­tad va­rem loo­nud fir­ma Liv­Nord In­vest OÜ, mil­le­le te­gi küt­te­puu­de tu­run­da­mi­seks brän­di Har­ju­Puu.

Kü­la­mil­jöös­se ei so­bi iga la­du
Teh­ni­ka soe­ta­mi­seks on Mart Lii­va­ku sõ­nul ku­lu­nud pal­ju era­ra­ha, kõ­vas­ti roh­kem, kui et­te­võ­te on ta­ga­si too­nud. Ha­lu­ma­sin on uus, muu teh­ni­ka va­nem.

Ma­ter­ja­li saab et­te­võ­te ko­ha­li­kust piir­kon­nast – era­met­sa­dest ja RMK maa­delt. Sa­mu­ti os­te­tak­se so­bi­vu­sel raieõi­gust ja met­sa­kin­nis­tuid.
Et­te­võ­te os­tab pui­du kol­me­meet­ris­te pal­ki­de­na, need la­dus­ta­tak­se, tõs­te­tak­se teh­ni­ka abil es­ta­kaa­di­de­le, sealt ha­lu­ma­si­nas­se tööt­le­mi­se­le ning lõh­ku­mi­se­le. See­jä­rel too­re puu­na au­to­kas­tis ot­se klien­di­ni või kui­va­ma, et sü­gi­sel väik­se­ma­tes­se võrk­kot­ti­des­se üm­ber pak­ki­da.

Mart Lii­vak mär­kis, et se­ni on tul­nud kuiv puu ko­he sü­gi­sel ma­ha müüa, sest õues se­da aas­ta­rin­gi la­dus­ta­da ei saa ning tal­vel ma­jan­dus­te­ge­vust po­le: „Tal­vel oli niiöel­da sur­nud aeg, sõr­med hak­ka­sid aga sü­ge­le­ma, taht­sin roh­kem te­ha.”

2015. aas­tal läks Mart Lii­vak MTÜ Ida-Har­ju Koos­töö­ko­da töö­ta­ja­te juur­de kon­sul­tat­sioo­nile ning ot­sus­tas nen­de abil kir­ju­ta­da projekti va­na ta­lu­lau­da ki­vi­müü­ri­de pea­le uue lao­hoo­ne ehi­ta­mi­seks.

Taot­lu­se esi­tas ta 2016. aas­ta al­gu­ses Lea­de­ri taot­lus­voo­ru, kust sai et­te­võt­lu­se meet­mes po­si­tiiv­se ot­su­se: „Pro­jek­ti kir­ju­ta­mi­ne oli suur vaev, õn­neks olid abiks Koos­töö­ko­ja te­ge­vusg­ru­pi ini­me­sed, kel­le­le olen vä­ga tä­nu­lik.”

Mart Lii­vak: „Oleks või­nud te­ha ka pal­ju liht­sa­ma lao­hoo­ne, kuid ma ei taht­nud ko­le­dat tent­hal­li või var­jua­lust, mis ei so­biks ta­lu­komp­lek­si ega kü­la­mil­jöös­se. Va­na hoo­ne taas­ta­mi­ne müü­ri­de pea­le oli ras­kem, ku­na ei tead­nud täp­selt, mis sel­lest väl­ja tu­leb, ning muu­da­tu­si tek­kis pi­de­valt. Tu­le­mu­se­ga olen aga vä­ga ra­hul.”

Prae­gu too­dab et­te­võ­te 1500-2000 ruu­mi­meet­rit küt­te­puid aas­tas. Lä­hiaas­ta­tel on uue lao­hoo­ne abil plaa­nis tõs­ta toot­mis­mah­tu 2500-3000 ruu­mi­meet­ri­ni. Lat­tu saab pai­gu­ta­da ku­ni 20 000 võrk­kot­ti küt­te­puu­de­ga. Juur­de tu­leks soe­ta­da teh­ni­kat, toot­mis- ja trans­por­di­ma­si­naid.

Ta rää­kis, et küt­te­puid os­te­tak­se igalt poolt Har­ju­maal: „Ras­kem on end niiöel­da sis­se süüa väi­kes­tes­se maa­koh­ta­des­se, kus on pal­ju ko­ha­lik­ke küt­te­puu­de te­gi­jaid, ke­da ko­ha­li­kud tea­vad-tun­ne­vad.”

Küt­te­puu­de müü­gist ära ela­da po­le Mart Lii­va­ku hin­nan­gul liht­ne: „Põh­ja-Ees­tis ja Tal­lin­nas on küt­te­puu­de hin­nad ül­di­selt sel­li­sed, na­gu peaks, võiks ol­la pi­sut kal­li­mad. Prae­gu­se ka­su­mi­mar­gi­naa­li­ga on kee­ru­li­ne hak­ka­ma saa­da, sest küt­te­puu­de te­ge­mi­ne on aeg­la­ne prot­sess. Ühi­kult saab küll mõist­li­ku ka­su­mi, kuid päe­vas suu­de­tak­se küt­te­puu­de pu­hul ühi­kuid too­ta vä­he, teh­ni­kat on kal­lis ülal pi­da­da, se­ni ole­me toot­nud vaid hooa­ja­li­selt.”

Plaa­nis ka eks­port
Kõi­ge roh­kem mõ­ju­tab küt­te­puu­de hin­da Mart Lii­va­ku sõ­nul toor­ma­ter­ja­li hind: „Möö­du­nud keh­va ja niis­ke sü­gi­se­ga kas­vas le­pa­puu hind üle kol­me­küm­ne prot­sen­di, ka­se hind ka­he­kor­dis­tus. Met­sast ei saa­nud puud kät­te, tu­rul tek­kis puu­dus ja hin­nad hak­ka­sid tõus­ma. Kui tu­li talv, sai jäl­le met­sa­töö­de­le min­na, kuid hin­da­de sta­bi­li­see­ru­mi­ne võ­tab ae­ga. Nii oda­vaks, kui oli va­rem, et lä­he küt­te­puu aga ilm­selt enam ku­na­gi.”

Har­ju­puu müüb küt­teks leht­puud. Kui­va­na kõi­ge roh­kem kas­ke, too­re­na lep­pa ja sang­lep­pa.

Mart Lii­vak tõ­des, et se­ni on ta saa­nud et­te­võt­tes ük­si hak­ka­ma, ise ma­jan­da­nud, tei­nud ja vas­tu­ta­nud: „Mi­da suu­re­maks et­te­võ­te lä­heb, se­da enam tu­leb ko­hus­tu­si, tu­leb pal­ga­ta abi­töö­jõu­du. Kui su­vel paa­ri töö­ta­ja­ga ak­tiiv­selt toi­me­ta­da, saab lao täis pai­gu­ta­da. Tal­vel pui­tu müüa on ju­ba liht­sam – klien­di­ga su­hel­da ning puud ko­ha­le viia.”

Teh­ni­ka­kõrg­koo­lis õp­pi­nud Mart Lii­vak nau­dib et­te­võt­lust: „Igaüks et­te­võt­jaks ei so­bi. See toob kaa­sa pal­ju prob­lee­me, st­res­si ja pik­ki töö­päe­vi, kuid elu­ko­ge­mus õpe­tab aas­ta­te­ga as­ju la­du­sa­malt kor­ral­da­ma. Igal päe­val kel­last kel­la­ni pal­ga­tööl kel­le­gi tei­se as­ju aren­da­da po­le mi­nu jaoks – nii jääks ta­lu ja oma et­te­võ­te una­rus­se.”

Esi­me­se et­te­võt­lus­ko­ge­mu­se ja pro­jek­ti­kir­ju­ta­mi­se os­ku­se sai ta, kui te­gi koos tut­ta­va­ga di­sai­ni­too­teid: „Te­gi­me be­too­nist mööb­lit, lil­le­pot­te, kraa­ni­kaus­se ja iga­su­gu di­sain­too­teid. Pal­ju­de­le meel­dis, kuid kä­si­töö­na teh­tud as­jad olid lii­ga kal­lid ning mit­te eri­ti va­ja­li­kud. Küt­te­puud on aga es­ma­tar­be­kaup.”

Prae­gu on Mart Lii­va­kul kä­sil uue pro­jek­ti kir­ju­ta­mi­ne Lea­de­ri taot­lus­voo­ru. Aas­ta­te pä­rast plaa­nib ta küt­te­puid ka eks­por­ti­da: „Ole­me va­hen­da­nud mõ­ned koor­mad Nor­ras­se, hu­vi­li­si on. Et asi ära ta­suks, peak­sid ko­gu­sed ole­ma vä­ga suu­red.”