Eestis pole mitu aastat olnud väga tõsist gripilainet. Arvatavasti seetõttu on inimesed kaotanud ohutunde ega mõtle sellele, et eelkõige tuleb neil endil oma tervist hoida. Nüüd on gripiviirus hakanud jõudsalt levima ning inimesed on ärevuses. Sellest hoolimata ei saada aru, et haigestumise vältimine ja viiruse levimine sõltub paljuski neist endist.
Minu poole on pöördunud lapsevanemad, kelle lastel on tõusnud palavik ning nad on haigestunud gripilaadsesse haigusesse. Samas küsib ema – ülehomme on džuudovõistlused, kas mu laps võib sinna minna. Panen inimestele südamele, et nad säilitaksid kaine mõistuse ning arvestaksid, et gripi näol on tegemist tõsise haigusega. Kes on haigestunud, peaks kohe koju jääma ja end korralikult terveks ravima. Haigena tööl käies, lapsi kooli, lasteaeda või võistlustele saates levitame nakkust edasi. Ka ei maksaks esimesel haiguspäeval ummisjalu arsti juurde joosta, et seista seal ühises järjekorras koos sülelastega emade või vähihaigetega. Alustada tuleks oma perearstile või pereõele helistamisest, et adekvaatset nõu saada ja vajadusel vastuvõtuaeg kokku leppida.
Mul on väga kahju vaadata ka imikuid, keda nende noored emad veavad kaasa kaubamajade „hulludele päevadele“. Inimestel puudub alalhoiuinstinkt. Selle asemel, et end ja oma lähedasi hoida, tormavad nad kõige otsesematesse nakkuskolletesse. Just seda ju rahvarohked kohad on.
Kuigi äsja saime uudise, et Eestis on seagripp nõudnud esimese inimelu, ei anna see surmajuhtum veel põhjust paanikaks. Ka seagripi nakkust on võimalik põdeda mitut moodi. Mõnel kaasneb sellega vaid väike palavik ja lihasvalu ning enamik paraneb täielikult. Spetsiifilisi sümptoome, mis aitaksid uut grippi teistest viirusinfektsioonidest eristada, paraku pole.
Uus gripp ei ole spetsialistide hinnangul tavagripist ohtlikum. On raske kommenteerida, miks lõppes selle koolipoisi haigus surmaga, kui pole veel selge, kas tal võis olla ka mõnda muud haigust või organismi nõrgestavaid asjaolusid.
Nii et seagrippi ei saa suhtuda kui katku. Epideemiat meil kindlasti praegu ei ole, seda enam peaksid inimesed püüdma jääda rahulikuks. Kui peres on nõrgema tervisega inimesi, näiteks astmahaigeid, kroonilisi haigusi põdevaid vanemaid inimesi või imikuid, tuleks nende tervise eest eriti hoolt kanda. Viirusehooajal ei tasuks lubada katsikule või külla viirushaigust põdevaid inimesi. Kui peres on keegi haigestunud, tuleks sageli tube tuulutada ning käsi pesta ja haigestunu võiks võimalusel omaette toas olla.
Seagripi vaktsiin peaks Eestisse jõudma detsembri alguses. Kui see meile jõuab, soovitan riskirühmadel end kindlasti lasta vaktsineerida. Kuigi ka vaktsineerimisel on vastaseid, usun, et nende levitatud hirmujuttudel ei ole alust. Uue tüvega gripiviiruse vastase vaktsiini on välja töötanud väga kompetentsed spetsialistid ning ka Eesti asjatundjad on öelnud – vaktsineerimisega ohtusid ei kaasne ning pole midagi karta. Kergeid kõrvaltoimeid võib esineda iga vaktsiini manustamisel, kuid need on alati ohutumad kui haigus ise.
Rahulikku meelt meile kõigile. Hoolige endast ja oma lähedastest.
