Euroo­pa met­sa­sus kas­vab

220
ANDO EELMAA

An­do Eel­maa,
Ees­ti Era­met­sa­lii­du ju­ha­tu­se esi­mees

Ehk­ki raa­da­mi­se, lin­nas­tu­mi­se ja klii­ma­muu­tus­te mõ­jul vä­he­neb met­sa­de pin­da­la mit­mel pool maail­mas, on Eu­roo­pas trend vas­tu­pi­di­ne. Ees­tis on vii­ma­se 25 aas­ta jook­sul met­sa­sus kas­va­nud Saa­re­maa ja Hiiu­maa pin­d­ala­de võr­ra.

Eu­roo­pa on üks vä­hes­test piir­kon­da­dest, kus met­sa­sus kas­vab ja tä­na­seks on enam kui 40 prot­sen­ti Eu­roo­past kae­tud met­sa­de­ga. Pe­rioo­dil 1990-2015 kas­vas met­sa­maa pin­da­la Eu­roo­pas 90 000 ruut­ki­lo­meet­ri võr­ra, mis on võrd­väär­ne Por­tu­ga­li pin­da­la­ga. Ees­ti met­sa­maa pin­da­la kas­vas sa­mal pe­rioo­dil 3900 ruut­ki­lo­meet­ri võr­ra ehk sa­ma pal­ju, kui on Saa­re­maa ja Hiiu­maa pin­da­lad kok­ku.

Pin­da­la jär­gi on Eu­roo­pa ne­li met­sa­rik­ka­mat rii­ki Root­si, Soo­me, His­paa­nia ja Prant­sus­maa. Root­sis ja Soo­mes ka­ta­vad met­sad um­bes 70 prot­sen­ti rii­gi pin­da­last, Ees­tist on met­sa­maa­ga kae­tud um­bes pool. Kui­gi uu­te met­saa­la­de te­ke on pi­sut aeg­lus­tu­nud, näi­tab met­sa­de­ga kae­tud maa-ala hulk meie maail­ma­jaos jät­ku­vat kas­vu.

Suurt osa Eu­roo­pa met­sa­dest on ini­me­sed ma­jan­da­nud ees­mär­gi­ga too­ta pui­dust pa­be­rit, ehi­tus­pui­tu või ener­giat. Sel­leks, et ta­ga­da pii­sa­va res­sur­si ole­ma­so­lu, is­tu­ta­tak­se iga lan­ge­ta­tud puu koh­ta ase­me­le mi­tu uut. Puud seo­vad at­mos­fää­rist sü­si­hap­pe­gaa­si ja tal­le­ta­vad sel­le en­da tü­ves ning oks­tes. Pui­dust too­de­te­ga on või­ma­lik asen­da­da fos­siil­se­test ma­ter­ja­li­dest teh­ta­vaid too­teid. See­ga on met­sa­del täi­ta olu­li­ne roll võit­lu­ses klii­ma­muu­tus­te vas­tu. Ka ÜRO klii­ma­ra­port too­ni­tas, et siin­ses klii­ma­vöön­dis on met­sa­de ma­jan­da­mi­ne klii­map­rob­lee­mi­de lee­ven­da­mi­seks va­ja­lik.

Met­sa- ja pui­du­sek­tor on üks vä­he­seid sek­to­reid, mis suu­dab efek­tiiv­selt pa­nus­ta­da klii­map­rob­lee­mi­de­ga võit­le­mis­se. Põh­ju­sel, et õhust seo­vad ak­tiiv­selt sü­si­nik­ku just noo­red kas­va­vad puud, on olu­li­ne, et Ees­ti met­sa­oma­ni­kud oma met­si ak­tiiv­selt, jät­ku­suut­li­kult ja tead­mis­te­põ­hi­selt ma­jan­dak­sid.

Kui­gi saa­me met­sa­kas­va­tus­se pa­nus­ta­des oma met­sa­de sü­si­ni­ku­si­du­mist tub­lis­ti tõs­ta, on maail­ma mas­taa­bis vä­ga suur prob­leem hoo­pis met­sa­de raa­da­mi­ne. Pal­miõ­li, vei­se­li­ha, so­ja ja pa­be­ri toot­mi­seks, aga ka ta­ris­tu­te ra­ja­mi­seks ja lin­na­de laien­da­mi­seks raa­da­tak­se igal aas­tal mil­jo­ni­tes hek­ta­ri­tes met­sa.

Met­sa­de raa­da­mi­ne on tä­na eri­ti põ­le­tav mu­re Bra­sii­lias ja Ama­soo­nia vih­ma­met­sa­des, kus lõõ­ma­vad tu­han­ded met­sa­põ­len­gud. Suur osa neist on al­gu­se saa­nud ale­põ­le­ta­mi­sest, et met­sa­de ase­me­le ra­ja­da näi­teks põl­lu- või kar­ja­maid. Maail­ma Loo­du­se Fon­di and­me­tel kaob maail­mas igal aas­tal 7,6 mil­jo­nit hek­ta­rit met­sa – see on li­gi 1,7 Ees­ti­maa suu­ru­ne ala, ku­hu mets enam ta­ga­si ei kas­va.

Väi­ke­se rii­gi­na on meil maail­ma muut­vaid ot­su­seid te­ha kee­ru­li­ne. Küll aga saa­me Ees­tis ja Eu­roo­pas klii­ma­muu­tus­te lee­ven­da­mi­seks seis­ta sel­le eest, et me met­sa­de pin­da­la pü­siks sta­biil­ne või suu­re­neks, met­sad oleks hea ter­vi­se juu­res ja seoks ak­tiiv­selt sü­si­nik­ku, met­sa­dest pä­rit puit leiaks tar­ga ka­su­tu­se.