Et koo­li­lapsed pü­sik­sid ter­ved ​

142
ZINAIDA KENDRA

ZI­NAI­DA KEND­RA,
Au­den­te­se Era­koo­li koo­liõ­de

Koo­li­las­tel al­gas uus õp­peaas­ta ja taas tu­leb har­ju­da iga­päe­va­se kind­la päe­va­ka­va­ga. Esi­me­se klas­si lap­sel on va­ja omaks võt­ta suur koo­li­ma­ja, koo­li­pe­re, oma klas­si­ruum, klas­si­kaas­la­sed, õpe­ta­jad ning har­ju­da pin­gis is­tu­mi­se, õpe­ta­ja kuu­la­mi­se ja vaik­selt ole­mi­se­ga. ​​

Lap­se jaoks on kõik uus ja võ­tab ae­ga en­ne, kui ta ko­ha­neb ning har­jub koo­lie­lu ja uue elu­rüt­mi­ga. Sel ajal on es­ma­täh­tis, et va­ne­mad olek­sid oma lap­se­le toeks ning leiak­sid oma kii­re elu­tem­po juu­res ae­ga te­ma­ga su­hel­da ja päe­va­te­ge­mis­te vas­tu hu­vi tun­da. Usal­dus­lik su­he va­ne­ma­te­ga ja tead­mi­ne, et tal on ala­ti ko­du­ne toe­tus, loob tur­va­tun­de, mis on las­te­le elus toi­me­tu­le­kuks kõi­ge täht­sam.

Algk­las­si­lap­se­le koo­li­kot­ti va­li­des tu­leks jäl­gi­da, et see toe­taks sel­ga, se­da oleks või­ma­lik kin­ni­ta­da ka kõ­hu üm­bert ning ko­ti rih­mad olek­sid re­gu­lee­ri­ta­vad. Ra­nits ei to­hi ol­la õl­ga­dest kõr­ge­mal ega va­ju­da al­la­poo­le tu­ha­raid. ​Koo­li­ko­ti ras­kust tu­leks kind­las­ti jäl­gi­da, ku­na lii­ga ras­ke ko­ti kand­mi­ne võib kas­vueas te­ki­ta­da lap­se­le kae­la-, pea-, õla- ja põl­ve­va­lu­sid ning rü­hi­häi­red. Ees­tis on keh­tes­ta­tud piir­mää­rad, mis re­gu­lee­ri­vad koo­li­ko­ti ras­kust vas­ta­valt lap­se va­nu­se­le. 1.-3. klas­si õpi­la­se koo­li­kott võib kaa­lu­da ku­ni kolm ki­log­ram­mi. ​

Lap­sel ai­tavad ter­ve­na pü­si­da pii­sav lii­ku­mi­ne, sport, värs­kes õhus vii­bi­mi­ne vä­he­malt kaks tun­di päe­vas, hea mee­leo­lu, pin­ge­va­ba õhk­kond, po­si­tiiv­ne el­lu­suh­tu­mi­ne, pii­sav uneaeg, vee joo­mi­ne ning mit­me­ke­si­ne ja ta­sa­kaa­lus­ta­tud toit. Las­te pea- ja kõ­hu­va­lu­de sa­ge­da­ne põh­jus on söö­ma­ta hom­mi­ku­söö­gi tõt­tu tü­hi kõht. Mõ­ni­kord võib süüd­la­ne ol­la ka koo­li­mi­ne­ku äre­vus või muu koo­li­ga seo­tud mu­re, mis väl­jen­dub va­luais­tin­gu­na. Sel­li­sel ju­hul tu­leb lap­se­ga ra­hu­li­kult rää­ki­da ning püü­da väl­ja sel­gi­ta­da, kas ik­ka on te­ge­mist ter­vi­se­häi­re­ga või on põh­ju­sed mu­jal. Sa­ge­da­se kõ­hu- või pea­va­lu kor­ral tu­leks aga kind­las­ti pöör­du­da pe­rears­ti poo­le. Hai­get last ei to­hi saa­ta koo­li, vaid tu­leks jät­ta ko­ju puh­ka­ma.

Iga sü­gis toob kaa­sa prob­lee­mi pea­täi­de­ga. Täi­mu­na võib kam­mis või riie­tes pü­si­da elu­või­me­li­se­na ku­ni kaks nä­da­lat. Ta­va­li­selt on täid peas ol­nud mõ­ned kuud, en­ne kui sü­ge­le­mi­ne mär­ku an­nab. Nad le­vi­vad va­he­tu kon­tak­ti kau­du na­ka­tu­nud ini­mes­telt kas juus­telt juus­te­le, ühi­selt ka­su­ta­tud kam­milt, müt­silt, kõr­vak­lap­pi­delt, kä­te­rä­tilt, pad­ja­püü­rilt või muu­delt juus­te­ga kok­ku puu­tu­va­telt ühis­ka­su­tu­ses ole­va­telt ese­me­telt. Kui juus­tes elut­se­vad täid või tin­gud, tu­leks hai­ges­tu­mi­sest tea­vi­ta­da ka koo­liõ­de, kes saab kont­rol­li­da teis­te las­te juuk­seid.

​Nu­ti­sead­me­te osa­täht­su­se­ga lap­se elus ta­suks ol­la tä­he­le­pa­ne­lik – ar­vu­ti ja te­le­fo­ni ka­su­ta­mi­ne ei to­hiks asen­da­da muid te­ge­vu­si. Vee­dab ju laps nii­gi poo­le oma päe­vast koo­li­pin­gis ning ko­dus ar­vu­ti või te­le­fo­ni ta­ga ol­les on taas sun­da­sen­dis, mis mõ­jub hal­vas­ti nii rü­hi­le, nä­ge­mi­se­le kui ka lap­se aren­gu­le ter­vi­ku­na.

Igas koo­lis on koo­liõ­de, kes hoo­lib ­las­te ter­vi­sest ning soo­vib, et osa­pool­te va­hel toi­muks iga­külg­ne koos­töö. Soo­vi­tan las­te­va­ne­ma­tel saa­da tut­ta­vaks oma lap­se koo­liõe­ga ning sal­ves­ta­da tema te­le­fo­ni­num­ber. Kui ­päe­va jook­sul te­kib õpi­la­sel mõ­ni ter­vi­sep­rob­leem, peab koo­liõ­de saa­ma lap­se­va­ne­ma­ga ühen­dust, et laps saaks õi­geaeg­selt ja as­ja­ko­hast abi.