Ees­ti laien­das maail­mas oma haa­ret

MA­RIAN­NE MIK­KO,
Rii­gi­ko­gu lii­ge, SDE

Ees­ti võt­tis Eu­roo­pa Lii­du ee­sis­tu­mi­se üle ka­van­da­tust pool aas­tat va­rem. Jä­re­le­mõt­le­mi­sae­ga, kas asu­da Ühend­ku­ning­rii­gi ase­mel Eu­roo­pat ve­da­ma või mit­te, oli meil vaid nä­da­la­ja­gu. Ees­ti kui aas­ta-aas­talt üha eu­roo­pa­meel­sem liik­mes­riik, ot­sus­tas ol­la oma ni­me ja Eu­roo­pa vää­ri­li­ne.

Ku­na e-riik on muu­tu­nud Ees­ti kau­ba­mär­giks, oli oo­tus­pä­ra­ne, et just di­gi­vald­kon­nast sai üks meie ee­sis­tu­mi­se prio­ri­tee­te. Tä­na­vu sep­temb­ris Tal­lin­nas toi­mu­nud di­gi­tipp­koh­tu­mi­ne õi­gus­tas iga­ti nii Eu­roo­pa kui meie en­di loo­tu­si. Enam­gi veel, kui ar­ves­ta­da, et Eu­roo­pa Lii­dus toi­mu­vad as­jad pi­kal­da­selt. Mei­le nii olu­li­ne and­me­te va­ba lii­ku­mi­ne kui Eu­roo­pa Lii­du va­ba­dus seos­tub edas­pi­di veen­du­mu­se­ga: „Jah, see sün­dis Tal­lin­nas!” Ole­me osa­li­sed Eu­roo­pa kaa­sa­jas­ta­mi­ses. See on vää­ri­kas kin­gi­tus Ees­ti rii­gi 100. aas­ta­päe­vaks. On vä­ga­gi Noor-Ees­ti vai­mus, et „ol­gem eest­la­sed, saa­gem eu­roop­las­teks” ja sealt veel samm eda­si, et „ol­gem eest­la­sed, juh­ti­gem Eu­roo­pat.”

Tä­nu ee­sis­tu­mi­se­le sai­me es­maal­li­kast tea­da, kui­das sün­ni­vad ot­su­sed. Aeg-ajalt se­da­võrd ras­kelt, et komp­ro­mis­si­de komp­ro­mis­sot­sus lan­ges al­les va­ra­hom­mi­kul. Näi­teks lä­he­ta­tud töö­ta­ja­te di­rek­tiiv, mil­le vas­tu­võt­mist pee­ti soo­vu­nel­maks, aga Ees­ti suu­tis end näi­da­ta hea lä­bi­rää­ki­ja­na, kes kõi­ki osa­poo­li nõt­kelt kuu­la­tes ja vas­tas­poo­lelt pin­geid ma­ha võt­tes suu­tis viia prot­ses­si di­rek­tii­vi kin­ni­ta­mi­se­ni. Kui eest­la­sed töö­ta­vad Soo­mes ja Root­sis ning tee­vad soom­las­te ja roots­las­te­ga sa­ma tööd, on õig­la­ne, et nei­le on ta­ga­tud ka võrd­väär­ne palk ja sot­siaal­sed hü­ved.

Kaht­le­ma­ta on Ees­ti ini­mes­te­le olu­li­ne jul­geo­le­ku- ja kait­se­po­lii­ti­ka. Ka siin saab rää­ki­da edu­sam­mu­dest. Just Ees­ti ee­sis­tu­mi­se ajal võ­tab kind­la vor­mi Eu­roo­pa Lii­du kait­seor­ga­ni­sat­sioon PES­CO, mis po­le al­ter­na­tiiv NA­TO­le, vaid tee­tä­his, mil­le­ga Eu­roo­pa kin­ni­tab iseen­da­le ja maail­ma­le, et ta ta­hab end oma jõu­du­de­ga kaits­ta.

Esip­laa­nil on ol­nud ka rän­de­tee­ma ja mit­te kvoo­ti­de võt­mes, vaid üld­põ­hi­mõt­teid el­lu viies. Meie si­se- ja vä­lis­mi­nist­ri hääl oli mit­mel pu­hul kaa­lu­kee­le, kui Eu­roo­pa Lii­dus või Aaf­ri­kas tu­li koh­tu­mi­si juh­ti­da. EL pii­ri­de kait­se suu­ren­da­mi­ne on pal­jus­ki Ees­ti tee­ne. Ühest vas­tust pol­nud ei luu­reand­me­te va­he­ta­mi­se, Sc­hen­ge­ni kok­ku­lep­pe puu­tu­ma­tu­se ja Dub­li­ni kok­ku­lep­pe as­jus, kuid Ees­ti ei ei­ra­nud ras­keid kü­si­mu­si. Need tee­mad jää­vad saat­ma ka 2018. aas­tat ja järg­mi­si ee­sis­tu­jaid Bul­gaa­riat ja Aust­riat.

Kas mi­da­gi jäi te­ge­ma­ta? Ei jää­nud. Tões­ti, ida­part­ner­lu­se tipp­koh­tu­mi­ne ei lõp­pe­nud lii­tu­mis­pers­pek­tii­vi lu­ba­du­se­ga Uk­rai­na­le, Mol­do­va­le ja Gruu­sia­le. Tu­li ol­la ka­he ja­la­ga maas ja saa­da aru, mis on an­tud aja­het­kel või­ma­lik. Ees­is­tu­mi­ne on en­ne­kõi­ke Eu­roo­pa koos­hoid­mi­ne.

Ees­ti hoi­dis ja hoiab jät­ku­valt Eu­roo­pa Lii­tu koos. Ee­sis­tu­ja­na on Ees­ti ol­nud sir­ge sel­ja­ga ja sel­ge üt­le­mi­se­ga, mis on ai­da­nud Eu­roo­pa Lii­tu üht­se­maks muu­ta. Kuul­du­sed Eu­roo­pa Lii­du pu­de­ne­mi­sest, ha­ra­li ja üks­tei­sest ee­ma­le kas­va­mi­sest, ei vas­ta tõe­le.

Eu­roo­pat po­le Ees­tis ku­na­gi nii pal­ju ol­nud, kui peat­selt lõp­pe­val aas­tal. Me suut­si­me ee­sis­tu­mi­se­ga näi­da­ta, et po­le tões­ti ida- ja lää­ne- ega ka uut- ja va­na-Eu­roo­pat. Ees­ti tões­tas, et on vaid üks elu­jõu­li­ne 21. sa­jan­di Eu­roo­pa.