ARVAMUS: Sini­ma­jan­dus – uus või­ma­lus Kuu­sa­lu ran­ni­ku­le

129
Indrek Adler

IND­REK AD­LER,
me­ren­dus­tead­la­ne (PhD),
Ees­ti Me­reins­ti­tuut;
Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu lii­ge, Era­kond Pa­rem­pool­sed

Ees­tis rää­gi­tak­se pal­ju met­sa­dest, ener­giast ja in­no­vat­sioo­nist, kuid meie suu­rim ka­su­ta­ma­ta res­surss on me­ri. Kuu­sa­lu vald on ideaal­ne näi­de piir­kon­nast, kus me­rest võiks saa­da tu­le­vi­kus nii kesk­kon­na- kui ma­jan­dus­li­ku aren­gu kesk­punkt. Meie vald on pik­ka­de ka­lan­dust­ra­dit­sioo­ni­de­ga, on või­mas ran­ni­kua­la, aja­loo­li­sed sa­da­mad ja kü­lad, mis on ku­ju­ne­nud sa­jan­di­te jook­sul tä­nu me­re­le. Si­ni­ma­jan­dus – me­re­ga seo­tud kest­lik ma­jan­dus­tege­vus – on vald­kond, mil­lel on siin era­kord­selt tu­ge­vad juu­red, ja sel­le areng võiks tuua piir­kon­da juur­de nii töö­koh­ti, in­ves­tee­rin­guid kui ka puh­ta­ma me­re.

Si­ni­ma­jan­dus hõl­mab pal­ju ena­mat kui ka­la­püü­ki – me­re­tuu­le­par­ki­de kõr­val ka ve­ti­ka- ja kar­bi­kas­va­tust, bio­põ­his­te ma­ter­ja­li­de toot­mist, ran­na­kü­la­de taas­tu­mist, uu­te tee­nus­te ja et­te­võt­lus­vor­mi­de tek­ki­mist ning ko­ha­li­ku me­re­saa­gi pa­re­mat vää­rin­da­mist. Olu­li­ne po­le mit­te ai­nult see, mi­da me­rest „saa­me“, vaid kui­das me te­gut­se­me koos me­re­ga nii, et öko­süs­teem tu­gev­neb, mit­te ei nõr­ge­ne. Just see mõt­te­viis on järg­mi­se põlv­kon­na ran­na­ma­jan­du­se alus.

Oma dok­to­ri­töös uu­ri­sin, kui­das Lää­ne­me­res kas­va­ta­tud ran­na­kar­pe vää­rin­da­da sedasi, et ka­su­tu­se­le lä­heks ko­gu bio­mass – nii kes­tad, li­ha kui ka mik­ro­kom­po­nen­did, mi­da saab ka­su­ta­da söö­da­töös­tu­ses, bio­teh­no­loo­gias ja ma­ter­ja­li­tea­du­ses. Kui­gi Lää­ne­me­ri on ma­da­la sool­su­se­ga ja kar­bid on väik­se­mad kui ookea­ni­vees, on nen­de bio­kee­mi­li­ne väär­tus sa­ma kõr­ge. Veel­gi olu­li­sem on aga öko­loo­gi­li­ne mõ­ju: ran­na­kar­bid ja ve­ti­kad seo­vad veest toi­tai­neid ning vä­hen­da­vad eut­ro­fee­ru­mist (toi­tai­ne­te üle­kül­lust me­res). See­ga on te­gu har­va esi­ne­va ma­jan­dus­ha­ru­ga, mis loob kor­ra­ga nii kesk­kon­na­ka­su kui ma­jan­dus­lik­ku tu­lu.

Olen ela­nud ko­gu elu Vii­nis­tul. Sel­le ko­ge­mu­se kau­du mõis­tan sü­ga­valt, mi­da me­ri tä­hen­dab ran­na­kü­la­le – mit­te ai­nult toi­du­laua­le, vaid iden­ti­tee­di­le, ko­gu­kon­na­le ja jär­je­pi­de­vu­se­le. Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu liik­me­na näen vä­ga sel­gelt, et kui me ta­ha­me tu­ge­vaid ja elu­jõu­li­si ran­na­kü­la­sid ka tu­le­vi­kus, peab me­ri ole­ma meie aren­gu kesk­mes. Vii­nis­tu, Lee­si, Sal­mis­tu, Vir­ve, Ta­pur­la ja tei­sed kü­lad on ol­nud lä­bi aja­loo Ees­ti ran­na­kul­tuu­ri kand­jad. Me pea­me loo­ma uut ma­jan­dus­lik­ku si­su, et need kü­lad ei jääks üks­nes su­ve­ko­du­de piir­kon­naks, vaid olek­sid pä­ri­selt ela­vad ko­gu­kon­nad.

Kuu­sa­lu val­las on si­ni­ma­jan­du­sel mi­tu vä­ga rea­list­lik­ku aren­dus­suun­da.

Esi­teks pi­loo­ta­lad ve­ti­ka- ja ran­na­kar­bi­kas­va­tu­seks, mis töö­tak­sid sa­maaeg­selt me­re pu­has­ta­mi­se ja ko­ha­li­ku töö­hõi­ve loo­ja­na.

Tei­seks mo­biil­se tööt­le­mis­kes­ku­se ra­ja­mi­ne, kus ve­ti­ka- ja kar­bi­mas­si kui­va­ta­da, jah­va­ta­da või sor­tee­ri­da – nii jääks loo­dav li­sand­väär­tus val­da.

Kol­man­daks ran­na­ka­lu­ri­te ja tead­las­te koos­töö­kes­ku­se loo­mi­ne, et aren­da­da uu­si too­teid, pa­re­maid töö­võt­teid ja prak­ti­list koo­li­tust.

Nel­jan­daks noor­te­le suu­na­tud me­ren­du­se ja ve­si­vil­je­lu­se õp­pep­rog­ram­mid, mis an­nak­sid reaal­seid tööos­ku­si ning look­sid tu­le­vi­kus või­ma­lu­se si­du­da oma kar­jäär Kuu­sa­lu­ga.

Viien­daks ran­naa­la­de taas­ta­mi­ne ja loo­dus­põ­hi­sed la­hen­du­sed, mis pa­ran­dak­sid merd ning suu­ren­dak­sid meie ran­na­kü­la­de klii­ma­kind­lust.

Mul on õnn ol­nud töö­ta­da Saa­re­maal, kus mi­nu et­te­võ­te Aqua Ver­de päl­vis hil­ju­ti Saa­re maa­kon­na in­no­vat­sioo­nip­ree­mia. See näi­tab vä­ga sel­gelt, et me­rest saab luua kõr­ge li­sand­väär­tu­se­ga too­teid ning se­da vii­sil, mis pa­ran­dab kesk­kon­da, mit­te ei koor­ma se­da. Sa­ma tee­kond on või­ma­lik ka Kuu­sa­lu val­las – siin­sed loo­dus­li­kud tin­gi­mu­sed, ini­me­sed ja me­rea­ja­lu­gu an­na­vad sel­leks ideaal­sed eel­du­sed.

Si­ni­ma­jan­dus ei ole ai­nult ma­jan­dus­mu­del. See on mõt­te­viis, mis lu­bab meil ka­su­ta­da merd nii, et me­ri pa­ra­neb ja ko­gu­kond are­neb. Kuu­sa­lu val­la jaoks on see või­ma­lus tuua meie ran­ni­ku­le ta­ga­si elu, töö, os­ku­sed ja noo­red ning te­ha se­da vii­sil, mis hoiab meie me­re puh­ta ja elu­jõu­li­se­na ka tu­le­vas­te­le põl­ve­de­le.

Eelmine artikkelKul­tuu­ri­sünd­mus Kuu­sa­lus
Järgmine artikkelKeh­ras olid fil­mi­võt­ted