PEETER PAENURM
EELK Kuusalu koguduse õpetaja
10. augustil on lauritsapäev ehk 258. aastal märtrina surnud Rooma ülemdiakoni Laurentiuse mälestuspäev. Rooma koguduse tagakiusamise ajal peitis ta osavalt kiriku raamatud ja seetõttu peetakse püha Laurentiust raamatukogude kaitsepühakuks. Tänavusel raamatuaastal sobib teda raamatukogudes kindlasti meeles pidada.
Laurentiusele on Eestimaal pühendatud kuus kirikut: Kuusalu, Kuressaare, Laatre, Nõo, Prangli ja Pühalepa. Kirikute nimedes kasutatakse meil sageli rahvapäraseid nimesid, näiteks evangelist Johannesele pühendatud kirik on Jaani kirik ja peaingel Miikaeli kirikut kutsutakse Mihkli kirikuks. Nõndasamuti sobib Kuusalu pühakoda nimetada Lauritsa kirikuks. Kuna meil on Lauritsa kirik, siis on asjakohane tähistada lauritsapäeva erilise pidulikkuse ja põhjalikkusega.
Kuusalu lauritsapäeva traditsioon on väga pikk. Ega me täpselt teagi, kas see on järjepanu püsinud alates kiriku pühitsemisest 13. sajandil või on lühemaid-pikemaid pause. Kirikute nimepäevi on Eestimaal tähistatud väga erineva pühendumisega, kuid Kuusalu traditsioon hakkab oma järjepidevusega eriliselt silma.
Kuusalu kirikukroonika kaudu on võimalik vaadata tagasi 200 aastat. Kirikus on tähistatud pühakoja nimepäeva igal aastal piduliku jumalateenistusega just 10. augustil, sõltumata sellest, kas lauritsapäev langes pühapäevale või argipäevale. Esimesel iseseisvusajal peeti lisaks jumalateenistusele kirikus ka kontserte, korraldati heategevuslikke loteriisid ja muid üritusi. Lauritsapäev laienes suuremaks kihelkondlikuks pidustuseks, kus oma üritusi korraldasid ka Kaitseliit ja kohalikud organisatsioonid. Nõukaajal tähistati lauritsapäeva ametlikult vaid kirikus. Ometi olid isegi tööpäeva ennelõunal toimunud jumalateenistused alati rahvarohked.
Lauritsapäeva jumalateenistus on kahe sajandi jooksul jäänud Kuusalu kirikus pidamata üksnes kolmel korral: 1940, 1941 ja 2017. Punavõim keelas 1940. aastal lauritsapäeva jumalateenistuse. Kirikukroonika nimetab, et jumalateenistus keelati kohaliku arsti doktor Koppeli nõudmisel ja Harju maavalitsuse arsti ettekirjutuse alusel, põhjenduseks narr ettekääne – haiguste levimise takistamine. 1941. aasta lauritsapäeva ei saanud pühitseda sõja tõttu. Kirikukroonika kommenteerib: „Sõjaväed Kuusalus. Lauritsapäeval rekvireeriti sõjavägede poolt 24 pudelit kirikuveini.“
Tänavu on lauritsapäev pühapäeval. Kihelkonnas jätkub erinevaid kultuuri- ja spordiüritusi eelnevale ja järgnevale nädalale. Üsna sümboolne oleks pidada kihelkonnapäevi lauritsapäevast rukkimaarjapäevani, 15. augustini. See päev on Kuusalu kihelkonna Loksa kabeli ehk abikiriku nimepäev.
Lauritsapäeva tähistamine on Kuusalus alanud kirikust ja kirik on seda traditsiooni hoidnud nii headel kui ka rasketel aegadel. Hoidkem tänu ja uhkusega seda traditsiooni. Sisukat ja helget lauritsapäeva meie kihelkonna rahvale!





