Uus koalitsiooni-leping annab uusi arenguvõimalusi

1848
TANEL TALVE, riigikogu liige,  riigireformi toetusrühma esimees
TANEL TALVE,
iigikogu liige

Uus koalitsioonileping kehtestab lisavõimalused riigi edukamaks arenguks. Toon välja mõned otsused, mis konkreetsemalt puudutavad minu kodukohta, Anija valda.
Olen seisukohal, et lisaks kõikvõimalikele toetustele ja abirahadele peame investeerima meie inimeste ettevõtlikkuse suurendamisse ja lihtsustama ettevõtjatel oma tegevuse ellu viimist. Selle toetamiseks plaanib uus koalitsioon töötada välja programmi, mis soodustab regionaalsete töökohtade loomist. Ühe osana programmist näen nullbürokraatia elluviimist ning bürokraatiavaba ettevõtlusvormi loomist väike- ja mikroettevõtjatele. Väike- ja mikroettevõtjad, kellele käib kohati liigne paberimajandus üle jõu, saavad ettevõtlusvormina kasutada ettevõtluskontot. Seda võivad kasutada kõik ettevõtjad, kelle tulu ei ületa 25 000 eurot aastas. Ettevõtja saab keskenduda põhitegevusele ja hoida ressurssi raamatupidamise arvelt kokku. Samuti on uus koalitsioon seda meelt, et jätta ära 2017. aastaks kavandatud majutusasutuste käibemaksu tõus. See on oluline otsus eelkõige väljaspool Tallinnat tegutsevatele turismiettevõtjatele. Suurem osa Eestit väisavatest turistidest peatub pealinnas ning maksutõus oleks just maal asuvatele majutusettevõtetele avaldanud suurt mõju, võimalik, et viinud mõne väiksema koha sulgemiseni.
Suurimaks isiklikuks töövõiduks pean koalitsioonilepingus punkti ehitada riigi, kohalike omavalitsuste ja erasektoriga koostöös välja lairiba jaotusvõrk. Kõigile kättesaadav ja taskukohane internetiühendus loob suuremaid võimalusi maa-ettevõtlusele ja soodustab kohalikku arengut. Loomulikult tuleb tegeleda ka muu taristu probleemidega. Kehra on saanud uued kergliiklus- ja sõiduteed, kuid mitmed maapiirkonnad on selles osas jätkuvalt nukras seisus. Selleks, et kohalikel omavalitsustel oleks rohkem võimalusi investeerida teedesse ja tänavatesse, tuleb tõsta kohalike omavalitsuste tulubaasi ja suurendada nende finantsautonoomiat. Näiteks on plaanis anda maakondliku ühis­transpordi korraldus koos dotatsiooniga kohalikele ühistranspordikeskustele või omavalitsustele.
Väga oluliseks pean haldusterritoriaalse reformi lõpuleviimist. Riigivalitsemise otstarbekuse seisukohalt on tähtis kaotada maavalitsused, mille roll on hääbumas. Riigi teenuste parema kättesaadavuse tagamiseks tuleb riigiasutused viia maakondadesse, nad võiksid täita ka kohaliku arengukeskuse rolli.
Märkimist väärivad koalitsioonilepingu punktid noorte- ja hariduselu arendamiseks. 2019. aastaks tõuseb õpetajate keskmine palk 120 protsendini Eesti keskmisest palgast, koolitoidu toetus 1 euroni. Tasuta koolilõuna peab olema tagatud kõigile õpilastele. Koolide kõrval tuleb suuremat tähelepanu pöörata lasteaedadele. Soov on motiveerida omavalitsusi lasteaiaõpetajate palkade tõstmisel kooliõpetajate palga alammäärani.
Vähem tähtis ei ole lasterikaste perede ja nende inimeste toetamine, kes igapäevaselt hoolitsevad puuetega laste eest. 3-6 lapsega perede toetus tõuseb edaspidi 300 euroni kuus ning raske puudega laste vanemate õppelaenud kustutatakse. Selleks, et lastel ja meil kõigil oleks kodukohas turvalisem, tugevdatakse kogukonnakeskset politseitööd ja piirkonnapolitsei võrgustikku eeskätt maapiirkondades. Uus koalitsioon ei ole unustanud meie maaelu olulisi ülalhoidjaid, põllumehi. Põllumajandusvaldkonna rahastust tõstetakse üleminekutoetuse maksimaalse määra ulatuses.
Need nopped uuest koalitsioonilepingust on olulised verstapostid kogukonna arengu soodustamisel ja kogu Eesti jätkusuutlikkuse tagamisel.