Aru­kü­las on noo­ri kä­si­pal­lu­reid tree­ni­tud 30 aas­tat

Aru­kü­la Spor­dik­lu­bi, mil­le asu­ta­mi­sest möö­dus ke­va­del 30 aas­tat, pi­das 29. sep­temb­ri õh­tul Aru­kü­la koo­li­ma­jas juu­be­li­pi­du, ku­hu olid kut­su­tud klu­bi en­di­sed ja prae­gu­sed män­gi­jad, lap­se­va­ne­mad, toe­ta­jad, fän­nid.

Noo­ri kä­si­pal­lu­reid tree­ni­va spor­dik­lu­bi sün­ni­päe­va tä­his­ta­mi­ne al­gas näi­dis­män­gu­de­ga Aru­kü­la spor­di­hoo­nes. Es­malt pi­da­sid pal­li­la­hin­gu Aru­kü­la Spor­dik­lu­bi en­di­sed ja prae­gu­sed män­gi­jad – nai­sed, kes alus­ta­sid seal kä­si­pal­li­ga 2004. aas­tal 8-9aas­tas­te tüd­ru­ku­te­na ning klu­bi prae­gu­sed, 11-14aas­ta­sed käsipallitüdrukud. Nais­te võist­kon­nas te­gi kaa­sa ka klu­bi endine mängija, tü­tar­las­te tree­ner An­na­bel Aavik. Tei­ses män­gus olid vas­ta­mi­si klu­bi ühed esi­me­sed kas­van­di­kud, nüüd­seks üle 30 aas­ta va­nu­sed me­hed, ning prae­gu­sed 12-13aas­ta­sed noo­red män­gi­jad.

Pi­du jät­kus Aru­kü­la põ­hi­koo­li au­las, kus kä­si­pal­lik­lu­bi al­gus­ae­gadest ning aas­ta­te jook­sul toi­mu­nust kõ­ne­les ju­ha­tu­se lii­ge Avo Möls. Muu­hul­gas mee­nu­tas ta, kui­das aas­ta­küm­neid ta­ga­si said Aru­kü­la poi­sid Põl­va mees­kon­nalt vä­ga suu­res­koo­ri­li­si kao­tu­si ning ka­hel­di, kas sel­lel, mi­da Aru­kü­las te­hak­se, on ik­ka mõ­tet. Aga nüüd või­da­vad meie noor­me­hed ka Põl­va mees­kon­di, mär­kis Avo Möls.

Klu­bi ju­ha­tus tä­nas oma kauaaeg­seid tree­ne­reid And­rus Ro­gen­bau­mi ja Toi­vo Jär­ve ro­he­lis­te spor­di­sär­ki­de­ga, mil­le rin­nae­si­sel ki­ri „Kuld­ne tree­ner“. Kauaaeg­se­te­le spon­so­ri­te­le kin­gi­ti sar­na­sed „Kuld­se spon­so­ri“ sär­gid. Pi­kaaeg­se toe­ta­mi­se eest tä­nati ka Raa­si­ku val­la­va­lit­sust.

Ees­ti Kä­si­pal­li­liit kin­kis Aruküla spordiklu­bi­le 18ki­lo­se tor­di. Li­saks an­dis lii­du ju­ha­tu­se lii­ge Mar­tin Pih­la­mä­gi paar nä­da­lat va­rem 70. sün­ni­päe­va tä­his­ta­nud Toi­vo Jär­ve­le üle kä­si­pal­li­lii­du au­mär­gi. Tree­ne­reid tä­na­sid ka lap­se­va­ne­mad.

Klu­bi loo­mi­se tin­gis va­ja­dus
Aru­kü­la Spor­dik­lu­bi üks asu­ta­jaist, Aruküla põ­hi­koo­li en­di­ne kauaaeg­ne di­rek­tor Avo Möls rää­kis Sõ­nu­mi­too­ja­le, et kui 1992. aas­tal ha­ka­ti Ees­tis kor­ral­da­ma kä­si­pal­li meist­ri­võist­lu­si, käis ta Keh­ras vaa­ta­mas män­ge ja koh­tus seal­se kä­si­pal­li alu­se­pa­ni­ja Hei­no Oja­soo­ga. Koo­li­di­rek­to­ri et­te­pa­ne­kul alus­tas Hei­no Oja­soo 1995. aas­tal Aru­kü­la koo­lis rin­gi­ju­hi­na väi­ke­se las­teg­ru­pi­ga kä­si­pal­lit­ree­nin­guid.

„Rin­gi­ju­hi­na sai ta koo­lilt mi­ni­maal­set ta­su, 2-3 tun­ni eest nä­da­las, kuid ra­ha oli va­ja ka va­rus­tu­seks ja sõi­tu­deks. Too­na­ne val­la­va­nem Toi­vo Veen­re üt­les, et teh­ke mit­te­tu­lun­du­s­ühing, siis saa­te val­lalt amet­li­kult toe­tust taot­le­da. Nii et klu­bi loo­mi­seks oli elu­li­ne va­ja­dus,“ mee­nu­tas Avo Möls.

MTÜ Aru­kü­la Spor­dik­lu­bi re­gist­ree­ri­ti 16. ap­ril­lil 1996. Ku­na kä­si­pal­li­hu­vi­lis­te noor­mees­te arv oli Aru­kü­las kas­va­nud, oli Hei­no Oja­soo­le ap­pi tul­nud And­rus Ro­gen­baum, kes võt­tis va­ne­malt kol­lee­gilt tree­ne­ri­töö üle. Prae­gu­ne tei­ne tree­ner Toi­vo Järv tu­li tal­le ap­pi 2009. aas­tal, kui tree­ning­rüh­mi oli veel roh­kem.

„Al­gu­saas­tail te­gi­me koos­tööd Tal­la­se ja Keh­ra klu­bi­de­ga, sest Hei­no Oja­soo tun­dis Jü­ri Lep­pa, kes oli tree­ner neis mõ­le­mas. Ku­na meil ei ol­nud pii­sa­valt ühes va­nu­ses pois­se, ei saa­nud me oma klu­bi­ga võist­lus­tel osa­le­da, see­tõt­tu võe­ti meie poi­sid Tal­la­se ja Keh­ra võist­kon­da­des­se,“ lau­sus Avo Möls.

Tüd­ru­kuid tree­ni­tak­se Aru­kü­las ala­tes 2012. aas­tast: „Too­na 8aas­ta­sed tüd­ru­kud tu­lid And­ru­se juur­de ja üt­le­sid, et ne­mad ta­ha­vad ka ha­ka­ta kä­si­pal­li män­gi­ma. Nad hak­ka­sid vä­ga kii­res­ti me­da­leid võit­ma.“

Me­da­leid ja ka­ri­kaid kok­ku po­le loe­tud
Aru­kü­la Spordiklu­bi võist­kon­nad on 30 aas­ta jook­sul osa­le­nud Ees­ti meist­ri- ja ka­ri­ka­võist­lus­tel eri­ne­va­tes va­nu­se­klas­si­des, ala­tes mi­ni­kä­si­pal­list ku­ni meist­ri­lii­ga­ni. Kui pal­ju on sel­le aja jook­sul me­da­leid ja ka­ri­kaid või­de­tud, ei ole kok­ku loe­tud. Küll aga teab Avo Möls, et klu­bi esi­me­sed või­dud said sa­mad 1992. aas­tal sün­di­nud noor­me­hed, kes pi­da­sid ka juu­be­li­peol prae­gus­te noor­te vas­tu tu­li­se kä­si­pal­li­la­hin­gu.

Pea­le Ees­ti tiit­li­võist­lus­tel ja teis­tel Ees­ti-si­ses­tel tur­nii­ri­del osa­le­mi­se on Aru­kü­la klu­bi võist­kon­nad käi­nud võist­le­mas 8 vä­lis­rii­gis: Soo­mes, Lä­tis, Lee­dus, Root­sis, Aust­rias, Tšeh­his, Itaa­lias ja Un­ga­ris. Ka ise on kor­ral­da­nud tur­nii­re, kus on käi­nud kü­la­lis­võist­kon­nad sa­ma­dest rii­ki­dest. Vä­lis­maa võist­lus­telt on klu­bi kõi­ge pi­ke­ma­aeg­sel ju­ha­tu­se liik­mel ere­dama­id mä­les­tu­si.

„Ru­meen­las­te­ga mäng Aust­rias Vii­nis. Vas­ta­sed olid meie 15aas­tas­test pois­test füü­si­li­selt üle – pal­ju pi­ke­mad ja ras­ke­mad. Nad olid ül­bed ja ar­va­sid, et või­da­vad sel­le tur­nii­ri. Läk­si­me nen­de­ga pool­fi­naa­lis kok­ku. Si­sen­da­si­me oma pois­te­le, et kõik on või­ma­lik, är­ge kart­ke, män­gi­ge, na­gu os­ka­te. Kui pall män­gu pan­di, ei saa­nud ru­meen­la­sed se­da kät­te, meie poi­sid võt­sid kaks suurt vas­tast nii­moo­di kin­ni, et nad ei pää­se­nud vis­ke­le, vis­ka­sid vä­ra­vast möö­da või üle. Ru­mee­nia poi­sid läk­sid när­vi, hak­ka­sid too­rut­se­ma, ku­ni said pu­na­sed kaar­did. Pä­rast mei­le kao­ta­mist kao­ta­sid nad ka 3. ko­ha män­gu. Kui­gi meie fi­naa­lis ei võt­nud, olid poi­sid õn­ne­li­kud ka fi­naa­li jõud­mi­se üle,“ ju­tus­tas Avo Möls.

Võist­lus­tel Tšeh­his kuk­kus Aru­kü­la üks noor­mees mängu ajal sel­ja­ga vas­tu põ­ran­dat nii hul­lus­ti, et ei saa­nud end enam lii­gu­ta­da ning kii­ra­bi viis ta haig­las­se. Ko­ha­li­ke ars­ti­de esi­me­ne jutt oli, et tu­leb tel­li­da era­len­nuk ja noor­mees ko­ju toi­me­ta­da: „See oleks läi­nud maks­ma 35 000 Ees­ti kroo­ni, meil ei ol­nud klu­bi aas­taee­lar­ve­gi nii suur. Õn­neks järg­mi­sel hom­mi­kul tõu­sis ta haig­las üles, ajas ja­lad al­la ja sõi­tis koos meie­ga bus­si­s ko­ju.“

Juu­be­li­peol kü­sis Avo Möls klu­bi en­dis­telt män­gi­ja­telt, kas mä­le­ta­vad lu­gu, mis juh­tus 14 aas­tat ta­ga­si Aust­rias: „Nad kor­ral­da­sid väi­ke­se ja­ma, kuid lep­pi­si­me too­kord pä­rast tur­nii­ri kok­ku, et me ei rää­gi sel­lest kel­le­le­gi. Poi­sid pi­da­sid sõ­na. See on võist­kon­na juu­res vä­ga olu­li­ne – kok­ku­le­pe­test tu­leb kin­ni pi­da­da.“

Sa­da­kond last
Aru­kü­la Spordiklu­bis tree­nivad prae­gu 90-100 last. Ala­nud hooa­jal on noor­test kok­ku 8 kä­si­pal­li­võist­kon­da, neist 6 noor­mees­te ja 2 tü­tar­las­te võist­kon­da, kes osa­le­vad Ees­ti noor­te ka­ri­ka- ja meist­ri­võist­lus­tel. Tüd­ru­ku­test on moo­dus­ta­tud ühis­võist­kon­nad Raa­si­ku kä­si­pal­lik­lu­bi­ga, tree­nin­gud on va­hel­du­mi­si Aru­kü­las ja Raa­si­kul. Li­saks on noo­re­ma­te võist­kon­nad, kus noo­ri­mad män­gi­jad on 7aas­ta­sed. Nei­le meist­ri­võist­lu­si ei kor­ral­da­ta, küll aga toi­mu­vad mi­ni­kä­si­pal­li eta­pid.

Eel­mi­sel aas­tal osa­les klu­bi es­ma­kord­selt enda ni­me all Ees­ti mees­te esi­lii­gas: „Va­rem on meie noor­me­hed män­gi­nud ka meist­ri­lii­gas, kuid Tal­la­se mees­kon­na koos­sei­sus või meie klu­bist Au­den­te­ses­se õp­pi­ma läi­nud poi­sid seal­ses võist­kon­nas. Pä­ris oma klu­bi ni­me all tee­me esi­lii­gas kaa­sa teist aas­tat.“

Avo Möls loet­les, et kolm Aru­kü­la Spor­dik­lu­bi kas­van­dik­ku män­gi­vad prae­gu Ees­ti meist­ri­lii­gas Mist­ra mees­kon­nas ja 5-6 pois­si õpi­vad Au­den­te­ses. Klu­bi ti­puks ni­me­tab ta möö­du­nud hooa­jal His­paa­nias ja nüüd Ber­lii­nis tree­ni­vat Aron Sep­pa.

„Hea näi­de, et kui oled an­de­kas ja tu­ge­va töö­tah­te­ga, võib ka väi­ke­sest maa­ko­hast jõu­da kau­ge­le,“ sõ­nas Aru­kü­la klu­bi juht.
Ta kii­tis ka klu­bi raud­va­ra – And­rus Ro­gen­bau­mi ja Toi­vo Jär­ve, kel­le ta­se­mel tree­ne­reid on Ees­tis vä­he: „Toi­vo sai 70, And­rus saab järg­mi­sel aas­tal. Kui lap­sed saa­vad va­nai­sa­de­ga häs­ti lä­bi, siis ne­mad on meie klu­bi las­te­le just­kui va­nai­sad – vä­ga ra­hu­li­kud ja kui­gi mõ­ni­kord või­vad ka neil emot­sioo­nid üle kee­da, siis mit­te ku­na­gi las­te ees.“