Laupäeval, 4. juulil peeti Aruküla kümnendat kohvikutepäeva, kokku on 2011. aastast alates tehtud 108 kohvikut.
Kui Aruküla Kultuuriseltsi tegevdirektor Garina Toomingas oli kuulutanud kümnenda kohvikutepäeva rahvamaja ees avatuks ning kinkinud kohvikutepidajatele brošüüri, kohvipaki ja kohvikutekaardi, läks kohvikust kohvikusse voorimine lahti.
Alevikust veidi eemal Kalesi külas Kadarpiku talus võõrustas uudistajaid Lüü-Türri kõrts, kus toimetas samanimeline meestelaulupunt. Sõpruskonna laulumehed pidasid kohvikut neljandat korda. Kadarpiku talu peremees Jako Reinaste meenutas, et tõuke andis soov esitada laule ja näidata muhedat meestekõrtsi. „Saiakesi süüa on küll kihvt, aga endal peab ka tore olema,” sõnas ta.
Alari Kruusvall küpsetas vorste ja liha, Olev Rähni ahvenaid. Nende kõrval liha grillinud mees polnud Lüü-Türrist, vaid ühe ansambliliikme sugulane.
Läbi võis astuda laulumeeste sõprade, mittetulundusühingu Estlander õpitubadest, nemad korraldavad üleelamis-õpet, looduskoolitust, pärandikoolitust ja käsitööõpet.
„Palju tegevusi jäi kevadel eriolukorra tõttu ära, see on sõpruskonna taaskokkutulek,” ütles Jako Reinaste.
Lõkketulel küpsesid Estlanderi meeste Marek Nisuma ja Romas Javoiši hoole all muistsel viisil kana ja kala. Menüüst jäid silma šašlõkivorst suure seaga, grillvorst veise ja väikese seaga, päevitanud merehulgus, käveleva poro lihamaltsaga, vobla ja kobla, märtsi- ja meemärjuke, piits part. Kooke ja saiakesi pakuti ka.
Mis seob paiga rahvast? „Ise teed ja ise naudid, ei pea eeldama, et see ära tasub,” arutles Jako Reinaste. „Kui sõbrad kokku saavad ja isekeskis midagi teevad, siis see ongi tasumise hetk. Esimesed kohvikud tegime iseendale, eeldamata, et keegi viitsib valla keskusest nii kaugele tulla. Aga tore, et on tuldud.”
Alguses ei saanud vedama, enam ei saa pidama
„Kas on soe tunne?” küsis Garina Toomingas. Küllap oli, võis välja lugeda nii Õunaaia kohviku perenaise, Saaremaalt pärit Maiken Remliku, ja ka peremehe, Järvamaa juurtega Argo Remliku, silmist. Ridaelamus Jüris elades tekkis noorel perel tahe rajada avaram kodu, kus rohkem askeldamist. Nende pilk peatus Aruküla vanal majal, kus oli eelmise sajandi algupoolel elanud kirjanik Richard Roht.
„Esimesel korral, kui palusin inimesi, hakkame kohvikut tegema, oli üks nende hirme, et hakatakse nende aias ringi vaatama ja küsima, miks see asi on siin ja too seal. Vastasin, et inimesed ei tule teie aeda kritiseerima, vaid uudishimust vaatama, mida neile pakute,” meenutas Garina Toomingas kohvikutepäeva käimatõmbamist üle kümne aasta tagasi. Kolmel aastal ei võetud vedu, ent 2011. aastal tulid ettevõtlikumad kaasa ja starditi kümne kohvikuga.
Lauluväljakul värskendavaid jooke ja suupisteid pakkunud kohvik H:E:M:M sai nime nelja neiu eesnimetähtedest – Helena Einloo, Eneli Kalvik, Megel Arroküll ja Maarja-Ly Teino. Seekord lõid seltskonnas kaasa ka Merili Andla ja Sheril Taim. Viis aastat tagasi kohvikutepäevaga liitudes nuputasid nad, kuidas teistest osalejatest eristuda.
„Tahtsime, et see oleks mõnus peatuskoht, kus aeg maha võtta. Siiamaani on läinud hästi, inimesed isegi nõuavad meie kohvikut,” rääkisid neiud.
Menüüs leidus laulunimedega kokteile „Ämblikmees”, „Mina ka”, „Rannamaja”, „Peo lõpp”. Oli pärastlõuna ja pidu võttis hoogu. Noormehed olid end lauluväljaku kaare all mõnusalt sisse seadnud, teised mängisid männipuude all kettagolfi.
Koolimaja sees ja ees tegutsenud kohvik Maša ja Karu pakkus vene sööke: seljankat, okraškat ehk suvist külma suppi, kihilist vene salatit, väikeseid pirukaid sibula, muna, kartuli, seene, kapsa, liha ja porgandiga, suuri pirukaid kartuli, seene ja lihaga, kukeseene-muna kulebjaakat, vahvleid, Maša toorjuustukooki, karupulgakooki. Kohvikutepäeva avamisele tulid nii Maša ja Karu vedur, Aruküla põhikooli vene keele õpetaja Leena Möls kui ka õpilased toredates kostüümides.
„Õpetaja Mölsi tundides oli naljakas teema, Maša ja karu, sellest tekkis ka meie kohvik, mille olemus läheb lastele hästi peale ja toit meeldib kõigile,” lausus Ingely Penu. Suppi keetsid ja pirukaid küpsetasid ka Maris Meelimäe, Kerli Aleksejev, Erica Hinno, Triini Lille ja Anetta Vaikna, paar poissi abistas ka.
„Eile õhtul tulime kokku ja valmistasime kõik ette. Ööbisime koolimajas. Oleme väga head sõbrannad, siinses põhikoolis õppinud, aga nüüd juba eemal gümnaasiumides. Tahtsime eriti sel aastal kohvikut teha, sest olime ju mitu kuud kodus istunud ja polnud üksteist näinud,” rääkis Ingely Penu.
Kiluvõileivad iluaias
Kohvikutepäeva kõige kaugem siht rahvamaja juurest oli kümne kilomeetri kaugusel Udara talu kohvik Rätla külas, kuhu soovijaid sõidutas ettevõtte Härma Bussid omanik Mati Palm.
Udara talu maadel asuvad auhindu pälvinud iluaed ja dendropark. Püsilillede, veesilmade, põlispuude, põhjamaa kliimas haruldaste puude ja taimedega kujundatud imeline aed kannab viimased viis aastat nime Smaragd. Sama nimega ristiti kohvik.
„Mul on nii reisibüroo kui ka aed, aga kumbki ei toimi pärast eriolukorra lõppu veel nii, nagu peab. Aega oli ja üritus toob inimesi lähemale. Sadakond külastajat on kindlasti juba käinud,” rõõmustas Udara talu perenaine Monika Kannelmäe otsuse üle kohvikutepäevaga liituda. Igal täistunnil tutvustas ta külalistele tasuta iluaeda ja parki, mille rajas ligi veerand sajandi jooksul tema isa Aksel Kurt koos elukaaslase, tuntud maastikuarhitekti ja aiakujundaja Irma Tunglaga.
Sõime bussijuht Matiga kiluvõileiba munaga, rüüpasime kohvi ja imetlesime maastikku. Pargi kõige vanem puu on 160aastane suursugune tamm.
„Kõik, kes aeda külastavad, tunnevad end kohe hästi. See on taastuva energiaga koht, inimesed saavad olla iseendaga rahus. Suund on tutvustada koolilastele kodumaa loodust, sellepärast võtsin ka loomad,” rääkis perenaine ja astus kõrge taraga piiratud aeda, kus temalt ootasid toidupalukesi Lõuna-Ameerika päritolu alpakad kaamellaste sugukonnast.
Kohvi valas leti taga perenaise tütretütar Mariela Maripu. Linnas ootavad Tallinna Kopli kunstikooli õpilast sõbrannad ja hängimine, maal suvitades meeldib talle pargivaikuses kiigel üksi mõtteid mõlgutada ja aiaekskursioone läbi viies vanaema abistada. „Öelge kõigile, et meie kohvikus on kõige toredam!” hüüdis ta meiega hüvasti jättes.
Aruküla vajab oma hamburgeriputkat
Kohvikuga Miks Mitte debüteerinud Kairi Ahven ja Ingrid Arroküll lasid kätel käia, pakkusid kuumsuitsuforelli, rääbist, suitsulõhet ja muud maitsvat.
„Eelmisel aastal käisime kohvikutepäeval Neemes ja sealset melu nautides tuli mõte, et tahaks seda ka ise kodukandis teha. Külastajaid on meeletult palju, mille üle on ülihea meel,” laususid perenaised nagu ühest suust.
Uustulnukana tegi furoori kohvik Burgerlased. „Kell 13.01 läks trall lahti, kella kolmeks olid kõik hamburgerid müüdud – kokku 130. Arvutasime, et see on paras kogus, et oleks võinud teha kaks korda rohkem,” ütles Henri Tuiman. Jaanuaris ostis ta hamburgeriauto, siis tegi sõpradele eelproovi ja nüüd peaproovi.
„Mul on nii hea meel, et kohvikutepäevad on tõmmanud kaasa noori ettevõtlikke inimesi. Mitte keegi meie eest midagi ei tee! Ise teeme Aruküla, ise teeme Raasiku valla,” toonitas Garina Toomingas ja kinnitas: „Ka Aruküla alevik vajab oma hamburgeriputkat!”
Koos Angelina Vunderiga hamburgereid valmistanud Henri Tuimani hääles kõlas veendumus: „Tuleb ka siia teha hamburgeri müügikoht. Mulle meeldib Arukülas. Linnale lähedal, samas vaikne ja rahulik, lastega on siin hea olla. Kõik on käe-jala juures.”
Tuuletasku sulas suus
„Ülivägevad elamused, igal pool on erinev,” hüüatas tallikohvikusse Põhja Hobused sisse astunud Kaido Jürmann. „Olen proovinud suitsukala, habeme kooki, pannkooke. Tuunikala pirukas oli väga hea.”
Tallinlane Kaido Jürmann külastas Aruküla kohvikutepäeva kolmandat korda, seekord tahtis ta kõik 12 kohvikut läbi käia: „Kümme on tehtud, kaks on jäänud, aga dendroparki ei jõua, sest see suleti kella viiest.”
Tallikohviku noore perenaise Laura Nahkori valmistatud tuuletaskud olid kuum kaup, mida oli müüdud juba üle 90. Vahukooretäidis suisa sulas suus. Elamuse võis saada ka hobusega jalutades.
Uustulnuka peaproovi tegid ka pereettevõtte Kiigesellid OÜ omanikud Anna-Liisa Miilits ja Mirko Miilits. Müügilauaesiseid läveposte kaunistasid kasevineerist lastekiige detailid. Kiigesellide kohvik aitas kolme poega kasvataval noorel perel ka oma ettevõtte toodangut tutvustada.
Kangla kohvikus Järsi külas olid pärastlõunaks peaaegu kõik pirukad ja koogid ära ostetud. Palusime viimased kümme minitseburekki.
„Suured tseburekid on tavalised, seepärast tegin väikesed,” rääkis Larine Roost, keda abistasid tema esimesel kohvikutepäeval lapselapsed. Meie lahkudes jõudsid kohvikusse järgmised kliendid.
Külalistest ei tundnud puudust ka Köögikunsti kodukohvik, mida pidasid Tuulikki Luik ja Alvin Luik arvuka abiliskonnaga. Menüü oli rikkalik: Brita kohupiimakook maasikatega, Passioni vaarikatort mustsõstrapüreega, Red Velveti tort toorjuustukreemi ja vaarikatega, valge šokolaadi toorjuustutort, Tom Kha supp kana või krevettidega, kevadrullid köögiviljadega, kanaburger piparmündi, kapsasalati ja friikartuliga, paneeritud krevetid.
Polnud hingetõmbehetkegi
Aruküla rahvamaja ees pannkookide küpsetamisega kohvikutepäevale hoogsa sissejuhatuse teinud Aruküla Sõpruskond rõõmustas õhtul enne seitset arvuka klientuuri üle.
„Mõtlesime et vihmase ilmaga inimesed eriti ei tule, aga tundub, et Covid oli liiga kaua hoidnud inimesi üksteisest eemal. Meil polnud hingetõmbehetkegi, see oli üllatus, külastajaid oli isegi Tartust,” lausus Kaire Kurg. Sõpruskonnas tegutsesid ka Kaidi Varik, Kristel Ilmets, Gerlin Mets, Helina Müürisepp, Triin Türnpu, Ingrid Teino ja Kätrin Mets. Müüdi ka endi meisterdatud kohvitasse ja puidust käsitöötooteid. Tipitopsi kogutud eurod annetatakse Saaremaale, kus koroonaviirusega kõige rohkem võideldi.
Pannikoogikohvikule panid õla alla ka abikaasad. „Hommikul olid aegsasti kohal, arutasid, kuhu mida panna, sättisid lilli kohvikusse. Väga kõva ettevalmistus!” kiitsid naised.
Brošüür „108 kohvikuteringi ümber Aruküla”
Tehtu jäädvustamiseks koostas Garina Toomingas brošüüri „108 kohvikuteringi ümber Aruküla,” mille ta kinkis kõigile kümne aasta jooksul osalenud kohvikupidajale.
„Saime toimetaja Henri Reederiga meenutada kõiki kohvikutepäevi ja vaadata kohvikukaartide arengut. See on ajalooväärtusega põnev kokkuvõte, millel on edasiviiv jõud. Olen tänulik ja õnnelik, et kohvikutepäev on üks Aruküla suuremaid kogukonnaüritusi,” lausus kultuuriseltsi juht, kes oli ka T-särgile lasknud trükkida brošüüri esikaane kujunduse.
Õhtul koguneti Kadarpiku tallu, kus tänati kohvikupidajaid tänukirjaga, vaimustuti Lüü-Türri ja Järva-Jaani laulupundi Arhailised Mehed esinemisest, vaadati filmispordi salvestatud kaadreid, pajatati muljeid. Uued kohvikupidajad ja vanad tegijad avaldasid soovi ka järgmisel aastal osaleda.
