
Anija valla segarühma juubelipeol „Põlvkondadest kantud“ esinesid nelja põlvkonna rahvatantsijad.
Anija valla segarahvatantsurühmas tantsivad: Urve ja Mait Siil, Pille ja Ain Trolla, Janne ja Toomas Kuuskla, Kätlin ja Tarmo Tui, Faristamo ja Meelis Eller, Lea ja Toomas Säre, Diana Makarenko-Piirsalu ja Andres Piirsalu, Riina Laande, Hannes Küünarpuu, Anneli Viirmann, Kristjan Raid ja Epp Joab. Juhendab Tiina Rulli.
„Kes pole tantsinud, see pole õieti elanudki,“ luges õhtujuht Meelis Kompus laupäeval, 1. aprillil Kehra gümnaasiumi saalis teiste piirkondade vanade rahvatarkuse vahel ette Kehra rahvatantsijate vanasõna.
„Kes suudaks kokku lugeda, mitmel korral, mitme rühma ja juhendaja käe all on kehrakad maakondlikel ja üleriigilistel tantsupidudel tantsinud ning rongkäigus oma varbaid villi tallanud?“ küsis ta ning teatas – Kehras on 70 aastat käidud proovides, rongkäikudes, ülevaatustel ja pidudel, kutsutud sõpru, pruute ja peige tantsuplatsile ning nii ka jääb.
Juubelikontserdiga „Põlvkondadest kantud“ tähistati 70 aasta möödumist sellest, kui hilisem Eesti NSV teeneline kultuuritegelane Helmi Hinrikus lõi Kehras esimese rahvatantsurühma ja 25 aasta möödumist tema tütre Tiina Rulli juhendamisel tegutseva Anija valla segarahvatantsurühma asutamisest. Juubelipeo korraldas 25aastane segarahvatantsurühm, kes esitas saalitäiele publikule parimaid palasid oma repertuaarist. Esinesid ka Kehra teised rahvatantsijad: gümnaasiumi 1.-2. ja 3.-4. klasside rahvatantsurühmad, naisrühmad Kadrel ja Päikeseratas ning memmede rühm Kadri, mängis ansambel Kehra Muusikud. Tantsude vahele luges õhtujuht kohalike rahvatantsijate meenutusi.
„Suur tänu selle toreda elamuse eest, etendus jättis väga sügava mulje,“ kiitis Anija vallavanem Arvi Karotam pärast kontserti. Ka teistel publiku seast jätkus ohtralt kiidusõnu.
Kontserdi lõpus tänati kõiki, kes aastakümnete jooksul Kehras rahvatantsijaid juhendanud: Virve Trubok, Juta Makarenko, Marju Vahtramäe, Janne Kuuskla, Aita Tammeorg, Maarika Tuttelberg, Anu Mäeorg, Anneli Pajus, Marje Lahtmets ja Tiina Rulli. Tantsuõpetaja geeni on Kehras kantud põlvest põlve – Tiina Rulli on Helmi Hinrikuse, Janne Kuuskla on Marju Vahtramäe tütar. Ka Tiina Rulli pojatütar ja Janne Kuuskla tütar tegelevad rahvatantsuga.
Arvi Karotam koos abivallavanem Marge Rajaga andsid segarühma kaheksale pikaaegsele liikmele Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi (ERRS) tänukirjad ja märgi. Urve ja Mait Siil on rühmas tantsinud algusest peale ehk 25 aastat, 24 aastat on tantsinud Tarmo Tui ja Pille Trolla, 22 aastat Kätlin Tui, 19 aastat Ain Trolla ning 18 aastat Janne ja Toomas Kuuskla. Tiina Rulli pälvis koos tänukirjaga ERRSi pronksmärgi – sellega tunnustatakse aktiivseid juhendajaid, kes on hingega pühendunud oma tööle. Vallavanem andis segarahvatantsurühmale ka Anija valla 25. aastapäeva tänukirja.
Praeguseid rahvatantsijaid õnnitlesid Heldi Nikopensius kui ainus peokülaline, kes oli 70 aastat tagasi Helmi Hinrikuse esimestes tantsurühmades, ning Kehra kultuurielu endised eestvedajad Virve Trubok ja Milvi Mänd, kes samuti tantsinud Helmi Hinrikuse käe all. Õnne soovisid ka Kehra auväärseima rahvatantsuõpetaja viimase rühma liikmed ning paljud teised. Juubelipeo kontserdiosa lõppes ühistantsudega, segarühma liikmed viisid tantsupõrandale ka publiku.
70 aastat rahvatantsu

1946. aastal moodustati Kehras esimene neljapaariline naisrühm ja pisut hiljem ka segarühm. Aasta hiljem, 1947, osaleti III üldtantsupeol. Kehra koolis alustas esimene, 7.-9. klassi õpilaste, tantsurühm tööd 1947/48 õppeaastal. 1950. aastal moodustati tantsurühm Kehra tehase töölisnoortest. Selles tantsis ka Heldi Nikopensius.
Ta rääkis: „Kõigi tantsijate samme seadis Helmi Hinrikus, ta oli väga hea õpetaja. Meil on 8 tantsupaari. Mina tantsisin seal end oma mehega kokku. Algul oli mul teine partner, minu mees oli siis Ülemaantee Meeriga musterpaar, hiljem sai meist musterpaar. Ühegi teise mehega ma tantsida ei ole tahtnud, sest tema oli tantsupõrandal kui liblikas. Nüüd saan 86, tantsisime peol veel siis, kui olin 82. Rahvatantsuga me enam ei tegele, oleme juba liiga vanad. Mind kutsuti küll memmede rühma, aga ei julge ja figuur ei luba.“
Virve Trubok: „Saksa ajal oli Kehras naisrühm, sest mehi polnud kusagilt võtta. 1946-47 hakkasid kõik tantsima Helmi Hinrikuse plaksude järgi – ta plaksutas saateks. Sellest ajast peale on peaaegu kõik Kehra tantsijad olnud Hinrikuste juhendada. Kui tantsijad käisid sovhoosi klubis, oli Tiina Rulli ema rühmade klaverisaatja.“
Õhtujuht luges ette Mati Tartu meenutuse: „Kui mälu mind ei peta, siis 1960. aasta 23. aprillil toimus koolinoorte kunstilise isetegevuse vabariiklik ülevaatus, kus Kehra keskkooli rahvatantsurühm saavutas esimese koha. See oli torm veeklaasis, tolleaegsete kaanonite järgi pidi võitma Tallinna 17. keskkooli rahvatantsijad, sest neid juhendasid tuntud korüfeed Niina ja Alfred Raadik. Ilmselt töödeldi mingi aja jooksul žüriid ning veidi hiljem, kui meie olime teada saanud oma võidust, selgus, et esikohti anti välja kaks. Võib kolm korda arvata, kes sai selle teise esimese koha.“
Teise sarnase loo teadis rääkida Liivi Pajus: „Olin viimases rühmas, keda Helmi Hinrikus ärkamisaja algul juhendas. Ka mina mäletan, et kord võistlesime Niina ja Alfred Raadiku tantsurühmaga 46. keskkoolist. Finaal oli Estonia laval. Meie läksime välja valelt poolt ja tantsisime kogu tantsu seljaga publiku poole. Helmi Hinrikus oli näost valge, me ei osanud midagi teha. Žürii lubas meil uuesti tantsida ning jagasime 46. kooliga laureaaditiitlit.“
Anne Oruaas oli kirja pannud oma mälestused: „„Tervist, rahvatantsijad!“ Koolisaalis ülesrivistunud tantsijate ees seisab sirge seljaga helepäine õpetajanna – algab rahvatantsuproov. Esialgu meenutab see kehalise kasvatuse tunni algust, aga varsti minnakse tantsusammude juurde. Sellisena mäletan ma kooliaegseid tantsuproove õpetaja Helmi Hinrikuse käe all. Ma ei oska öelda, mis see oli, mis tõi õhtuti ikka ja jälle tantsima. Eesmärk oli loomulikult pääseda suvisele tantsupeole. Tundus täiesti võimatu, et Kehra keskkooli tantsurühmad ei oleks konkurssi edukalt läbinud ja sinna pääsenud. Proovides oli õpetaja Hinrikus väga nõudlik. Võimatu oli hoida lohakalt käsi puusas või jätta pöiasirutus tegemata. Ilmselt tänu sellele said ka karudest päris korralikud tantsijad. Kõige tähtsam oli aga tantsurõõm. Ta ütles ikka, et tants peab tulema südamest ja silmist välja paistma, rahvatantsija ei tohi olla tuim tükk tantsuplatsil.“
25 aastat segarühma
Kuigi veerandsaja-aasta vanune, pole Anija valla segarahvatantsurühm seni juubeleid pidanud.
„Teen seda tööd rõõmuga, kuid mulle ei meeldi publiku ees seista,“ põhjendas juhendaja Tiina Rulli.
Nüüd korraldasid tema tantsijad ise meeldejääva peo, taotlesid läbiviimiseks raha Eesti Kultuurkapitalilt, koduvallalt, sponsoritelt.
„Tahtsime teha uhket kontserti, mitte lihtsalt üht külapidu,“ sõnas rühma tantsija Urve Siil.
Segarahvatantsu loomise algataja oli tema abikaasa Mait Siil, kes rääkis, et oli kooliajal rahvatantsuga tegelenud ning kui tuli 25 aastat tagasi kaitseväest, tahtis edasi tantsida. Võttis veel mõned noored mehed kampa ja läks Tiina Rulli juurde. Üheskoos otsiti veel neid, kes olid varem tantsinud ning vajalikud 8 tantsupaari olid olemas.
„Saime juba järgmisele tantsupeole. Me polnud ju algajad, peaaegu kõik olid varem tantsinud,“ ütles Mait Siil.
25 tegutsemisaasta jooksul on rühm osalenud neljal üldtantsupeol, kõigil Harjumaa tantsupidudel, kahel korral meeste tantsupeol ja mullu suvel naiste tantsupeol. Eesti tantsu on tutvustatud ka piiri taga – käidud on Europeade´il Lätis, Prantsusmaal, Poolas, Taanis, Itaalias, Tšehhis ja Šveitsis. Rahvusvahelistel tantsufestivalidel Eesti rühmade esinemisel hüüdvat Euroopa Europeade´i komitee liige Valdo Rebane alati: „Anija, kõige ette!“ Oleme seal ühed kõvemad tegijad, kinnitas Ain Trolla.
Veerandsaja aasta jooksul on rühmast läbi käinud mitmeid tantsijaid. On olnud ka aegu, kus liikmeid on otsitud kuulutuste kaudu, kuid nii Tiina Rulli sõnul ei tulda, ikka peab ise rääkima ja kutsuma. Praegu on tantsijad 19, tantsupaarid on enamasti paarid ka elus.
„Vene ajal ei tohtinud oma abikaasaga tantsida, arvati, et see tõmbab kohe tüli majja,“ lausus Mait Siil. Ka meie oleme siin kõike näinud, lisas Tiina Rulli.
Kahetunnised tantsuproovid on Kehra rahvamajas pühapäeviti, sest see on ainus päev, mis kõigile sobib, seda enam, et suurem jagu tantsijad ei ela Kehras – neid on veel Arukülast Viimsini. „See tähendab, et meie lapsed saavad pühapäevapannkooke pigem õhtuti,“ märkis Pille Trolla.
Ain Trolla tunnistas: „ Kui oled kell viis hommikul tulnud ansambliga esinemast, on kella 11ks tantsuproovi jõudmine paras eneseületamine. Teinekord on tõesti kurgumulguni, aga tantsimine on nagu osake elust.“
Juubelikontserdiks harjutati poolteist kuud kaks korda nädalas, enne laupäevast kontserti tehti samal päeval kaks täispikka proovi.






