
„Mulle meeldib kõik see, mida ma praegu teen,“ kinnitab Anija valla 2017. aasta noorsootöötaja, 21aastane ALEKSEI KUZMIN.
Kui Eesti Vabariigi eelõhtul kuulutati Kehras välja Anija valla 2017. aasta tegijaid, oli Aleksei Kuzmin teatris. Et ta valiti koduvalla parimaks noorsootöötajaks, kuulis samal õhtul oma esitajalt Helina Lillsoolt.
„Mul on kahju, et ei saanud ise kohal olla, kuid väga hea meel, et minu tööd väärtustatakse,“ sõnab ta.
Aleksei Kuzmin tunnistab, et kui paar aastat tagasi Sõnumitoojast luges Anija valla tegijate konkursist, mõtles, et tore oleks ka ise laureaadiks saada, kuid mõistis, et selleks on tarvis teha midagi erilist, millegagi silma paista: „Kuid ühel päeval märkasin Facebookis, et minu endine õpetaja Ramila Lantsev kutsub kõiki minu poolt hääletama. See oli suur üllatus, et mind oli valla parimate hulka esitatud.“
Üllatus oli veel suurem, kui luges ajalehest, et teda toetasid 2017. aasta noorsootöötajaks valimisel 226 inimest.
„Pahast poisist“ noorsootöötajaks
Kui Aleksei Kuzmin õppis Kehra kooli 6. klassis, oli ta niiöelda paha poiss.
„Mul ei olnud tegevust, ilmselt vajasin tähelepanu ning tegin pahandusi,“ ütleb ta.
7. klassi alustas Tallinnas koolis, kuna arvas, et seal on ägedam. Kuid linnas sai peagi aru, et Kehras on siiski parem ja tuli kodukooli tagasi. Igavuse peletamiseks ja tähelepanu vajaduse rahuldamiseks läks kooli näiteringi, mille juhendajat Ramila Lantsevit peab nüüd tagantjärele oma tädi kõrval suurimaks positiivseks mõjutaks: „Kukkuda on lihtne, aga üles tõusta väga raske. Kui kõik teised õpetajad vaatasid mulle viltu, siis Ramila Lantsev mitte, vähemalt ei näidanud ta seda kuidagi välja. Ma ei tea, kuidas ta seda suutis, kuid hakkasin teda väga austama.“
Kooli venekeelses näiteringis tegi Aleksei Kuzmin kaasa gümnaasiumi lõpetamiseni 2016. aastal. Sellel ajal oli ta oma koolis juba väga aktiivne, lisaks näitlemisele ka tantsis, haaras ka teisi kaasa. Ilmselt seetõttu küsiski kooli huvijuht Eve Rohtla temalt ühel päeval, kas ta ei tahaks minna õppima noorsootööd. Kuigi see mõte oli algul võõras, sai Aleksei Kuzminist samal sügisel Tallinna Ülikooli tudeng, kes õppis noorsootööd, kuid oli kindel, et noortekeskuses ta töötada ei taha. Ometi võttis ta eelmisel aastal vastu noortejuhi koha Kehra noortekeskuses ning leiab nüüd, et see on huvitav töö.
„Kui varem mõtlesin hommikuti, et ei viitsi tööle minna, siis siin on vastupidi, ma tahan tööle minna. Päev noortega möödub väga kiiresti,“ lausub Aleksei Kuzmin.
Näiteringi juhendaja
Poolteist aastat tagasi, kui Aleksei Kuzminist oli saanud tudeng, küsis Kehra kooli toonane venekeelse näiteringi juhendaja Olga Jugolainen, kas ta ei tahaks oma kooli näiteringi juhendada. Noormees võttis pakkumise vastu ning tõi jõuluks 4.-12. klassi tüdrukutega, keda siis oli näiteringis 12, koolilavale esimese näitemängu „Maša ja Vitja jõuluseiklused“, kevadeks tänapäevase versiooni „Lumivalgekesest ja 7 pöialpoisist“, eelmiseks jõuluks „Grinch, kes varastas jõulud“.
Publik on etendused lavastaja kinnitusel hästi vastu võtnud. Pärast esimest, pool tundi kestnud tükki isegi soovitati – tehke edaspidi pikemaid näidendeid, oli huvitav, tahaks teid rohkem näha.
„Viimane jõuluetendus oli tunni pikkune, järgmine tuleb ka umbes sama pikk,“ sõnab Aleksei Kuzmin.
Jaanuarist töötab tema näitering selle kallal, et saada juuniks lavaküpseks „Ivan Tsareevitš ja hall hunt“. Kui kõiki seniseid tükke on mängitud oma koolis, kuid kõigile huvilistele vaid üks kord, siis „Ivan Tsareevitšit ja halli hunti“ on kavas mängida vähemalt üks kord veel – juulis Kehras toimuval folkloorifestivalil „Tunne rahva(u)st enda ümber!“
Praegu käib näiteringis 20 noort, tahtjaid oleks veelgi, kuid juhendaja ei taha truppi väga suureks lasta, sest juba praegu ei jätku kõigile rolle: „Seetõttu tõmbab üks laps kardinat ette, teine aitab osatäitjatele vajadusel teksti meelde tuletada. Näiteringi uutele liikmetele olen öelnud, et kohe lavale ei saa, kõik alustavad kardinate liigutamisest. Poistel on vedanud – eelmises tükis mängisid ainult tüdrukud, kaks poissi, kes nüüd tulid, said kohe rollid.“
Proove tehakse koolimajas kaks korda nädalas, korra nädalas juhendab Aleksei Kuzmin samadele õpilastele huvitegevuse raames ka noortekeskuses näiteringi.
Näidendid, mida võiks mängida, pakub lastele lavastaja ning lõplik valik tehakse ühiselt, kui vaja, ka hääletatakse. Osa kostüüme on toonud kodudest, palju on saadud koolimaja kõrval asuvast kasutatud riiete poest laenuks või tasuta. Dekoratsioonid joonistab trupp ise.
Sõutantsu õpetaja
Sügisest on Aleksei Kuzmin veel ka teise Kehra noortekeskuse juures tegutseva huviringi ehk vene noorte sõutantsurühma juhendaja. Tema ise sai tantsupisiku 10. klassis, kui kooliõed kutsusid kolme noormeest koos nendega tantsima, et osaleda Kehra gümnaasiumi iga-aastasel tantsukavade sõul.
„Ilmselt lootsid, et koos poistega võidavad,“ arvab ta.
Oma kooli võistlusel võidetigi esikoht ning käidi ka Koolitantsu festivalil, kus Kehra gümnaasiumi trupp pääses teise vooru.
Sõutantsuga tegeles Aleksei Kuzmin gümnaasiumi lõpuni ning kuna tantsuhuvi ei kadunud, tegi koolis uue trupi ja jätkas ka ise selles tantsimist: „Mõned sõbrad naeravad, et käin veel 60aastaselt kooli tantsukavade sõul võistlemas.“
Noortekeskuse huviringi treeningud on kolm korda nädalas, noortekeskuses ja rahvamaja saalis. Rühmas on 8.-12. klassi tüdrukud, ka Aleksei Kuzmin tantsib koos nendega. Sõutantsuringi juhendajana on ta internetikanalist Youtube nähtud paljudest tantsudest ammutanud ideid ning pani koos tantsurühma liikme Anastasia Kravetsiga kokku tantsu, millega nad sel laupäeval, 9. märtsil osalevad Viimsis Koolitantsu Harjumaa tantsupäeval.
„Minu eesmärk ei ole minna võitma, vaid tahan tüdrukutele lihtsalt näidata, mis on Koolitants ning kuidas on esineda suurel laval, seni on nad ainult Kehras tantsinud,“ ütleb Aleksei Kuzmin.