Anija laadal käis umbes 700 inimest

3462
Soodla mesinik TOOMAS TAMBUR müüs laadal mett, MARITA KRULL Partsaarest toormaiustusi.

Pühapäeval, 23. augustil Anija mõisapargis toimunud pärtlipäeva laadal oli rekordarv ehk umbes 80 müüjat.  

Laada peakorraldaja, Anija mõisa arendusjuhi Janne Kallakmaa sõnul tuli kaubeldasoovijaid veel ka siis, kui laat oli juba alanud, kuid neid enam vastu ei võetud, kuna laadakülalised juba liikusid  ning  autode  lubamine  laada­platsile olnuks ohtlik. Sellest hoolimata ületas huviliste arv kõik tema ootused ning Janne Kallakmaa jäi laadaga rahule.
„Päevajuht oli hea, esinejad head ja kauplejad rõõmsad,“ sõnas ta.
Suurem osa müüjaid oli koduvallast, naabervaldadest või mujalt Harjumaalt, kuid oli ka kaupmehi Järvamaalt, kaugemad tulijad olid Saaremaalt. Laadale lubati vaid kodumaise käsitöö ja toiduga kauplejaid.
Anija mõisa virtin Kristina Kozlovskaja müüs laadal 3euroseid õnneloose, millega koguti raha mõisalapse tuppa laudade-toolide ostmiseks. Õnneloosi annetasid oma kaupa laadal müünud inimesed ja ettevõtjad ning toetasid Kehra paberitehas, Pääsukese je EFE kauplused, Eesti Kivi, Anija mõisa suvekohvik ning Sadolin. Kõik 200 piletit müüdi ära, toolide-laudade ostmiseks teeniti 600 eurot.

Laadad kui rahvussport
Anijal meega kaubelnud Põdrasepa talu peremees Toomas Tambur muigas, et laatadest on saanud Eesti rahvussport: „Sõidetakse sadu kilomeetreid maha, et osta kaks kurki. Kuigi poes on asjad tihtilugu isegi odavamad. Aga eks see ole üks vaheldus.“
Ta rääkis, et ise käib laatadel müümas harva, selleks ei jätku eriti aega, kuid kodukandilaatadest võtab ikka osa. Müügiga pärtlipäevalaadal jäi ta rahule.
„Tänane laat on väga hoogne, rahvast on palju ja ilm ilus, see loob kohe ka hea meeleolu,“ lausus naaberküla mesiniku kõrval toormaiustusi ja -komme müünud Marita Krull, kes elab osaliselt Partsaares, osaliselt veel Tallinnas.
Ta on ametilt ehtekunstnik, kuid lastega kodus olles hakkas tegema suhkru-, jahu- ja piimavabu toortoite: „Inimeste huvi ja teadlikkus niisuguste toitude vastu kasvab, ka siin laadal on minu kaupa ostetud küll.“
Marita Krulli ämm Sirje Kuimet näitas laadalt ostetud rahvariidevärvides seelikut ja kiitis: „Anija laadad on alati väga toredad!“
Otse lõõskava suvepäikese käes müüs oma abikaasa Jüri Lillsoo meisterdatud puitasju Elvi Lillsoo. Juba laadapäeva alguses tekkis kaks soovijat koduõue kaunistamiseks mõeldud tuuleveskile, minev kaup oli ka naturaalse nahaga kaetud istepingid-lambad.
Kõrvallauas oli koha sisse võtnud Olga Liiva Kehrast. Tema müüs kanzazhi-tehnikas rinnaehteid ja juuksekumme.
„See on jaapani tehnika, milles kasutatakse atlaspaela.Olen seda  õppinud internetist leitud õppevideode järgi. Kui vaatan telekast suurvõistlusi, lasen samal ajal ikka ka näppudel käia. Olen neid ehteid teinud kingiks pereliikmetele ja sõbrannadele, müüma tulin esimest korda. Elvi ja Helina Lillsoo soovitasid. Nädala pärast algab kool, ehk on enne seda vaja uusi patsikumme,“ jutustas ta.
Helina Lillsoo kutsus Anija laadale ka heegeldatud mänguasjade tegija Ege Ranna Järvamaalt, keda nägi Hauka laadal.
Müügi Anija laadal hindas Ege Rand rahuldavaks: „Ei tea, kas mõjutab kuu lõpp või kooliaasta algus.“
Seevastu kohalik käsitöömeister Margit Kuusik rõõmustas, et kuigi suured vaibad pole just päris laadakaup, osteti neid temalt mitu tükki: „Kõige esimesena läks see, mille sain viimasena valmis.“
Margit Kuusik pakkus laadal ka omatehtud leiba ning kiitis, et kõik laadakülalised on väga sõbralikud ja vastukaja on olnud hea.
„Alati võiks ostjaid olla rohkem, kuid patt oleks nuriseda,“ lausus Voose külavanem Andrus Nilisk, kes kauples laadal oma talu toodanguga ning tõi müüa ka Voose külanaiste käsitööd.
Ta rääkis, et müüb laadal esimest korda, aga otsustas koos tütre Anettiga tulla, kuna abikaasa Anna Nilisk nagunii esines seal.
Laadal oli ka eraldi lasteala. Sai sõita poniga, hüpata batuudil, meisterdada koos Kehra noortega külmkapimagneteid ja lasta patse punuda.
Laadapäeva peaesineja oli Marju Länik, päevajuht Auris Rätsep.