Aja­loo­kon­ve­rents: Aru­kü­la tur­vast vee­ti üle Ees­ti

Ko­du­loo­la­ne MAI ER­BE ju­tus­tas Raa­si­ku val­la aja­loo­kon­ve­rent­sil Aru­kü­last aas­ta­tel 1918-1944 te­gut­se­nud tur­ba­töös­tu­sest.

Aru­kü­la ale­vi­kus üle raud­tee Kurg­la kü­las poo­le met­sa sees on prae­gu­se­ni al­les ka­na­lid, te­ra­va­te ser­va­de­ga vee­ko­gud, mis hak­ka­vad kin­ni kas­va­ma. Need on al­les jää­nud tur­ba­töös­tu­sest, kus tip­pa­jal oli kol­mes va­he­tu­ses li­gi 200 töö­ta­jat.
10. märt­sil Raa­si­ku val­la aja­loo­kon­ve­rent­sil Aru­kü­las kõ­ne­les tur­ba­töös­tu­sest ko­du­loo­la­ne Mai Er­be. Ta lau­sus, et loo ju­tus­tas oma tüt­re­le Eka­te­ri­na Sping­berg, kes töö­tas tur­ba­töös­tu­ses aas­ta­tel 1922-1944 ning te­gi seal kõi­ki va­ja­mi­ne­vaid töid.
Mai Er­be rää­kis, et tur­vast kae­van­da­ti Aru­kü­las ilm­selt ka va­rem, kuid tur­ba­töös­tus sai al­gu­se 1918. aas­tal. Tu­li väl­ja sea­dus, mis sä­tes­tas, et ra­ba­sid tu­leb uu­ri­da ning võt­ta tur­vas ka­su­tu­se­le küt­te­ma­ter­ja­li­na. Kõik Ees­ti tur­ba­töös­tu­sed olid tol­lal koon­du­nud akt­sia­selt­si val­du­ses­se.
Toot­mi­se al­gu­saas­ta­tel saa­di töö­jõu­du ümb­rus­kon­na ta­lu­dest. Ma­si­nis­tid ja küt­jad olid ala­li­sed töö­ta­jad ning ela­sid tur­ba­töös­tu­se ter­ri­too­riu­mil, kus jät­kus ela­mis­pin­da seits­me­le pe­re­kon­na­le. Põ­hi­töö käis su­vel – 1922. aas­tal töö­tasid kol­mes va­he­tu­ses kok­ku 200 ini­mest, nii nai­si kui me­hi. Igal va­he­tu­sel oli oma ruum 2 la­vat­si­na­ri­ga ja suur plii­di­ga köök. Tur­ba­lõi­ku­se pe­rioo­dil oli ra­bas ka pood, kus kaup­les Kä­ru-ni­me­li­ne mees.
Esimese Ees­ti Va­ba­rii­gi tei­ses poo­les käi­sid hooa­ja­töö­lis­tel ja ümb­rus­kon­na ini­mes­tel abis pet­ser­la­sed, kes olid ena­mas­ti Peip­si-äär­sed ka­lu­rid. Sak­sa ajal olid Aru­kü­la tur­ba­ra­bas tööl ka ve­ne sõ­ja­van­gid, hil­jem sak­sa sõ­ja­van­gid.
Mai Er­be ju­tus­tas, et tur­ba­mas­si võe­ti 5 meet­ri sü­ga­vu­selt, ra­bas oli kolm tur­bap­res­si, mil­le jõual­li­kas oli au­ru­ka­tel, mis sei­sis liip­ri­te­le ase­ta­tud raud­tee­röö­bas­tel. Eda­si­lii­ku­mi­ne toi­mus tros­si ke­ri­mi­se­ga trum­li­le. Au­ru­kat­la tem­pe­ra­tuu­ri tõst­mi­seks ka­su­ta­ti kän­du­sid, mi­da os­te­ti ah­ju­de küt­mi­seks ka Kos­ti­ve­re mõi­sa.
Ele­vaa­tor ehk tur­bap­res­si tõs­te- ja trans­por­di­sea­de asus kar­jää­ris 40kraa­di­se nur­ga all, se­da täi­de­ti la­bi­da­te ja kühv­li­te­ga. Tur­vast võe­ti sa­maaeg­selt nii üle­mis­test kui sü­ga­va­ma­test kih­ti­dest, et peal­mi­ne samb­la­kiht se­gu­neks alt­poolt võe­ta­va tur­ba­ki­hi­ga. Se­ga­tud tur­vas pres­si­ti, vor­mi­ti ja lõi­ga­ti, kui­va­ta­ti ning au­na­ta­ti. Tur­ba­toot­mist alus­ta­ti ap­ril­lis, lõ­pe­ta­ti juu­lis.
Tal­vel toi­mu­sid tur­ba laia­li­ve­du ning ag­re­gaa­ti­de re­mont. Väl­ja­veoks ka­su­ta­ti va­go­net­te, mi­da al­gu­saas­ta­tel ve­das ho­bu­ne, hil­jem dre­siin.
Suu­rem osa küt­te­tur­bast pan­di Aru­kü­la jaa­mas va­gu­ni­tes­se ja vii­di üle Ees­ti tar­bi­ja­te­ni. Osa tur­bast müü­di ko­ha­peal küt­teks näi­teks La­ge­di kan­di rah­va­le, sest seal oli vä­he met­sa. Tei­ne osa tur­bast jäi ko­ha­li­ke­le küt­teks ning ka­su­ta­ti ka pres­si­de­le au­ru üles aja­mi­seks.
Mai Er­be sõ­nas, et tur­ba­töös­tu­se lõ­pe­ta­mi­sest ha­ka­ti rää­ki­ma ju­ba en­ne sõ­da, põh­ju­seid oli mi­tu – tur­ba­va­rud hak­ka­sid ot­sa lõp­pe­ma ning alus­ta­ti Leht­se tur­ba­töös­tu­se ra­ja­mist. Tur­ba­töös­tus lik­vi­dee­ri­ti 1944. aas­tal ja pres­sid vii­di üle Leht­ses­se. Toot­mis­hoo­ned jäid Aru­kü­la kol­hoo­si­le ning on prae­gu­seks hä­vi­nud.