Aita­me noo­red tööe­lu ree pea­le

Il­ma töö­ta lap­se­põl­ve­su­ve­sid ei ku­ju­ta­nud me 30-40 aas­tat ta­ga­si et­te. Kes ras­sis pee­di­põl­lul, pe­si nõu­sid, ai­tas pos­ti laia­li ve­da­da, kor­jas mar­ju. Ka mi­na sain esi­me­se tõ­si­se töö­ko­ge­mu­se kõb­last käes hoi­des.
Põ­hio­le­mu­selt ei ole noo­red muu­tu­nud. Ka nu­tia­jas­tul ta­hab val­dav osa neist koo­li­va­heae­ga­del tas­ku­ra­ha tee­ni­da, en­nast proo­vi­le pan­na, mi­da­gi oma kä­te ja pea­ga kor­da saa­ta. Kind­las­ti ei ole ka tä­nas­te­le noor­te­le võõ­ras tun­ne, et oma­tee­ni­tud ra­hal on tei­ne mekk. Ar­ves­ta­tav hulk on saa­nud täi­sik­ka jõu­des väärt ko­ge­mu­se.
Alaea­lis­te pal­ka­mist on ta­kis­ta­nud pä­ris ran­ged reeg­lid ja bü­rok­raat­li­kud tõk­ked ka hooa­ja­töö­de pu­hul. Ees­tis keh­tiv kord oli se­ni kar­mim Eu­roo­pa Lii­du omast. Õi­ge pea enam nii väi­ta ei saa. Rii­gi­ko­gu kin­ni­tas 12. ap­ril­lil töö­le­pin­gu­sea­du­se muu­da­tu­sed, mis liht­sus­ta­vad ju­ba saa­bu­vast su­vest ala­tes koo­li­las­te töö­le võt­mist ja mo­ti­vee­ri­vad tööand­jaid.
Uued sät­ted lu­ba­vad noor­tel te­ha va­ra­se­mast pi­ke­maid töö­päe­vi. Näi­teks to­hi­vad 13-14aas­ta­sed ja va­ne­mad koo­li­ko­hus­tus­li­kud lap­sed te­ha tööd ju­ba ku­ni 7 tun­di päe­vas ja nä­da­las ku­ni 35 tun­di. Veel keh­tiv õi­gus pii­rab neil töö­ta­mist nel­ja tun­ni­ga päe­vas ja 20 tun­ni­ga nä­da­las. Et lap­sed saak­sid pii­sa­valt pu­ha­ta, ei to­hi nad tööl käia roh­kem kui pool va­he­ajast. 7-12aas­ta­sed saa­vad va­hea­jal en­di­selt töö­ta­da kolm tun­di päe­vas ja 15 tun­di nä­da­las. 15-17aas­ta­sed noo­red, kes ei ole ko­hus­ta­tud koo­lis käi­ma, või­vad sar­na­selt täis­kas­va­nu­te­ga töö­ta­da ku­ni 8 tun­di päe­vas ja 40 tun­di nä­da­las. Se­ni olid nei­le sea­tud aja­li­sed pii­ran­gud.
Eda­si jääb keh­ti­ma töö­kesk­kon­na ohu­te­gu­ri­te loe­te­lu ja ni­me­ki­ri las­te­le kee­la­tud töö­dest. Ka ei to­hi töö­ta­mi­ne mõ­ju­da pärs­si­valt noor­te ha­ri­dus­tee­le.
Va­ra­ses eas saa­dud töö­ko­ge­mus an­nab noor­te­le hea star­dip­lat­vor­mi. Töö­ta­mi­ne õpe­tab ot­sus­ta­vust ja ise­seis­vust ning aren­dab sot­siaal­seid os­ku­si ja lä­bi­löö­gi­või­met. Ja mis seal sa­la­ta – mo­ti­vee­rib roh­kem õp­pi­ma ja eda­si püüd­le­ma.
Alaea­lis­te töö­ta­mi­se soo­si­mi­se kõr­val ta­hab riik ula­ta­da pääs­te­rõn­ga nei­le 16-26aas­tas­te­le noor­te­le, kes ei töö­ta, õpi ega kas­va­ta ko­dus last. Ees­tis on tu­han­deid noo­ri, ke­da on kut­su­tud ka­du­nud ja näh­ta­ma­tuks su­gu­põl­veks. Sa­ge­li on sel­le ta­ga poo­le­li jää­nud ha­ri­dus­tee, pe­re­kon­na toe puu­du­mi­ne ja ma­jan­dus­lik kit­si­kus koos ma­da­la ene­se­hin­nan­gu­ga. Üha enam on meil va­ti sees kas­va­nud ja üle­hoo­lit­se­tud noo­ri, kes ei vae­vu pin­gu­ta­ma ega töö­le mi­ne­ma. Mu­ga­vam on oo­da­ta emalt-isalt ar­muan­de ja väi­ta, et 1000 eu­rost väik­sem palk on or­ja­de jaoks. Mit­teak­tiiv­se­te noor­te seas on ar­vu­kalt ka neid, kel­lel on kõrg­koo­li dip­lom tas­kus. Kui tööot­sin­guil tu­le­vad ta­ga­si­löö­gid, siis kaob ene­se­kind­lus ja jää­dak­se­gi toa­sein­te va­he­le või ka­van­da­tak­se Ees­tist lah­ku­mist.
Et sel­lis­te noor­te tu­le­vik ei oleks tu­me, ta­hab va­lit­sus kut­su­da el­lu mit­teak­tiiv­se­te­le noor­te­le mõel­dud tu­gi­süs­tee­mi. Koos­töös oma­va­lit­sus­te­ga ja val­mi­va IT-la­hen­du­se toel on ka­vas ris­ki­noo­red üles lei­da, ar­ves­ta­da igaü­he isi­ku­pä­ra­ga ja ju­ha­ta­da tal­le so­bi­li­ku riik­li­ku tee­nu­se­ni, en­ne­kõi­ke tööot­si­mis- ja koo­li­tus­või­ma­lus­te­ni. 2018. ja 2019. aas­tal ra­ken­du­va süs­tee­mi kesk­ne ees­märk on vä­hen­da­da olu­li­selt mit­te­töö­ta­va­te ja -õp­pi­va­te noor­te ar­vu. Noo­red va­ja­vad abi, aga nei­le tu­leb ula­ta­da õng, mit­te ka­la.