Aafrika seakatku tõrjumine nõuab ühiseid jõupingutusi

1845

Karel Rüütli, Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse ja Riigikogu jahimeeste toetusgrupi esimees

Sigade Aafrika katk on väga nakkav sigade haigus, mille kulg võib olla üliäge ning mida iseloomustab kõrge palavik, täielik isutus, verevalumid nahal ja siseorganites. Nakatunud  looma surm saabub reeglina 7–10 päeva jooksul pärast haigustunnuste ilmnemist, kusjuures suremus võib küündida 100 protsendini.  Haigusetekitaja levib otsesel kontaktil haige loomaga või tema eritistega. Sigade nakatumine võib toimuda ka kaudselt, näiteks nakatunud loomadelt pärinevat liha sisaldava sööda või toidujäätmete söötmisel või siis haigustekitajaga saastunud sööda, sõiduvahendite, joogivee ja riiete vahendusel. Metssigade nakatumine toimub enamasti siis, kui metsa on viidud kodusigade korjuseid, tapajäätmeid või toidujäätmeid.
Eesti Jahimeeste Selts on alates jaanuarist aktiivselt osalenud Aafrika seakatku ennetustöös, mida on tehtud koos Keskkonnaministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi, Veterinaar- ja Toiduameti, maaomanike, loomakasvatajate ja ka Riigikoguga. Eesti Jahimeeste Selts on selle surmava haiguse leviku tõkestamisel jätkuvalt kõigile ametitele konstruktiivseks partneriks, otsides kompromisse ulukipopulatsioonide ja ühiskonnas levivate hirmude vahel.
Arutelude käigus sai kõigile osapooltele selgeks, et massiline metssigade hävitamine on vale tee ja kindlasti tuleb vältida Valgevenes tehtut, kus 2013. aastal langes  metssigade arvukus 81500 loomalt 19700 isendini. Sealse aktiivse küttimise tulemusena aeti haigestunud ulukid liikvele, mille tagajärjel jõudis haigus üsna kiiresti Poola, Leetu ja Lätti.
Esialgne hirm, et surmav haigus ohustab meid ida poolt, asendus reaalse ohuga lõunast. Teatavasti on esimesed hukkunud metssead leitud ka Lõuna-Eesti ja Ida-Virumaa metsadest. Eksperdid juhivad tähelepanu sellele, et haiguskollete levimisel lasub peamine süü inimestel ja et Venemaal levis see haiguspuhang valdavalt kodusigade kaudu (söödad, liha transport jne), jõudes lõpuks metssigadele.
Oluline on teadmine, et inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, sest inimese organismis olevad rakud erinevad oma ehituselt looma rakkudest. Seetõttu ei oska seakatku viirus inimese organismi tungides rakkudesse siseneda ega seal paljunema hakata. Samuti on sealiha söömine inimestele täiesti ohutu, isegi juhul, kui tegemist on katku nakatunud lihaga. Küll aga võivad inimesed olla nakkuse edasikandjaks. Kahjuks on viirus väga vastupidav, ta võib külmutatud lihas säilida mitu aastat, soolatud lihas kuni 310 päeva, suitsutatud lihas, mullas ja pinnases kuni kuus kuud, loomakorjusel kuni kaks  kuud ja looma väljaheidetes kuni 11 päeva. Viirus hävib kuumutamisel 70 kraadini.
Kui seapidaja kahtlustab, et ta loom on haigestunud sigade Aafrika katku, peab ta sellest kohe teatama veterinaararstile. Veterinaar­arst teavitab kahtlusest Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust, kelle järelevalvealal kõnealune talu või loomakasvatusettevõte asub.
Kui leiad metsast surnud metssea, helista kohaliku veterinaarkeskuse numbrile või Veterinaar- ja Toiduameti vihjetelefonile 605 4750.
Oluline info on üleval kodulehtedel http://www.ejs.ee ja http://www.agri.ee.