Jäätmejaamad aitavad prügist lahti saada

1589

KAILI KUUSK, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunikSeoses nõuetele mittevastavate prügilate sulgemisega on poleemikat tekitanud küsimus, kuhu viia need jäätmed, mida korraldatud olmejäätmeveoga ei saa ära saata?

Jäätmeid saab ära anda ka jäätmejaamades – sõltuvalt jäätmete liigist kas tasuta või väikese tasu eest.

Jäätmejaam on spetsiaalselt rajatud tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud kogumiskonteinerid taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks, sh ohtlike jäätmete jaoks. Jäätmejaamas toimub ka kasutuskõlblike ja suuremõõtmeliste jäätmete (mööbli, kodumasinate, majatarvete, riietusesemete jms) kogumine ja jaotamine. Ka on seal olemas olmehoone ja paljudes jaamades rajatud koht (nt asfaltplats) biolagunevate jäätmete kompostimiseks.

Jäätmejaamade „tekkimise“ korraldab kohalik omavalitsus, sest jäätmekäitluse (sh jäätmejaamade) arendamine on omavalitsuste ülesanne. Jäätmejaamad on vajalikud selliste jäätmete jaoks, mille kogumine tekkekohal konteineritega ei ole võimalik (vana mööbel, suured ehitus-lammutusjäätmed), mis on hõlpsalt taaskasutatavad (aia-pargijäätmed jm) või mis vajavad erikäitlust (elektroonikaromud, vanarehvid, ohtlikud jäätmed). Suurt hulka nendest jäätmetest kogutakse ja võetakse vastu ka mujal kui jäätmejaamades, kuid jäätmevaldaja ei pruugi neid kohti kuigi lihtsalt üles leida. Seega – jäätmejaamad on vajalikud ennekõike kohalike elanike normaalseks teenindamiseks.

Jäätmekäitlus vajab koostööd. Jäätmekäitluse korraldamisega on väikestel omavalitsustel raske hakkama saada. Väikseid omavalitsusi on aga Eestis palju. Kogu Euroopa Liidus on sellistel puhkudel lahenduseks omavalitsuste koostöö. Kahjuks on meie omavalitsuste suutlikkus – sageli ka huvi – jäätmemajanduse teemal piiratud. Loodud koostöö­struktuurid ei ole alati tulemuslikud, osalemine nendes on erinev. Seni puudub tõsine ühistöö jäätmekäitluse korraldamiseks.

Koostöö muudaks jäätmekäitluse kõigis piirkondades ladusamaks ja elanikele mugavamaks. Oleks välistatud, et ühe valla elanik peab „oma” jäätmejaama jõudmiseks sõitma kilomeetreid, kuigi teise valla jäätmejaam asub naabruses, kuid sinna jäätmeid anda ei saa.

Jäätmejaamade rajamine-haldamine kui ka kogu kohaliku jäätmemajanduse korraldamine tuleb omavalitsustel väga hästi läbi mõelda ning planeerida. Lihtsalt jäätmejaama rajamisest üksi jääb väheseks. Oluline on see, milliseid jäätmeid saab sinna ära anda, mis ajal jaam töötab jne.

Kuni jäätmekäitlus ei toimi, seni ei saa prügist keskkonnasõbralikult lahti ka need inimesed, kes seda juba praegu väga soovivad. Keskkonnaministeeriumi seisukoht on see, et prügi sortimine ja üle­andmine tuleb elanikele hästi korraldada ehk teha võimalikult mugavaks. Prügistamise vähendamine sõltub kõige otsesemalt kohalike omavalitsuste tegevusest.