Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on ostnud Kotka paisu kinnistu. RMK kavandab sealse paisu lammutamist ning selleks on koostatud eelprojekt kahe võimaliku variandiga.
Kotka külas 31. oktoobril toimunud koosolekul, kus valiti uus külavanem, räägiti ka paisu likvideerimisest. Koosolekul osalesid RMK veeökoloogide juht Sander Sandberg, Kuusalu valla keskkonnaspetsialist Margus Kirss ning vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjoni esimees Indrek Adler.
RMK esindaja tutvustas mõlemat varianti, mida võiks Kotkal pärast paisu lammutamist teha. Esimese variandi järgi rajataks looduslähedane kivikärestik, mis kujuneks kalade rändeteeks ja elupaigaks. See läheks maksma üle 300 000 euro. Teise variandina kujundataks voolusängi minimaalses mahus. Tööde maksumus oleks ligikaudu 100 000 eurot. RMK eelistab odavamat ehk teist varianti.
Külaelanikud selgitasid külalistele, et Kotka pais on kohalikele olnud tähtis, selle on ehitanud kunagi külaelanikud ja on osa küla ajaloost. Kui vandaalid paisu 2016. aastal lõhkusid, muutus jõesäng nende sõnul mudamülkaks ning kadusid kalad, pardid, luiged, ka mitmesugused taimed.
Kotka senine külavanem Maire Kivistu meenutas, kuidas paisu lõhkumisest algasid küla edasised probleemid. Kotka Forellil tekkisid probleemid basseinide veega varustamisel. Lastelaagri ujumiskohta enam pole. Jõeäärsete kinnistute kaldad vajuvad ja on täis vette kukkunud puid, varem viis suurvesi need tasapisi minema. Madala vee tõttu ei ole külas enam tuletõrje veevõtukohta.
Koosolekul tehti ettepanek ehitada üle jõe väike sild, millelt oleks huvilistel võimalik seda paika vaadelda ja saaks vähendada ohtu, kui seda tehakse praegu sõiduteelt.
RMK esindaja arvas, et silla projekteerimisega saaks nende asutus aidata, ehitama peaks vald.
Paisu ajaloo jäädvustamiseks võiks paigaldada teadete tahvli vastava info ja pildimaterjaliga.
Indrek Adler selgitas, et looduskaitse seisukohalt ja kalapopulatsiooni suurendamiseks on paisu likvideerimine oluline. Volikogu keskkonna- ja ehituskomisjon on variantidega tutvunud ja toetab neist esimest, lisas ta. Komisjon arutab sama teemat uuesti käesoleva nädala kolmapäeva õhtul toimuval koosolekul.
Külakoosolekul otsustati lisaks esimese variandi toetamisele, et RMK-le ja Kuusalu vallavalitsusele tehakse ettepanek ehitada üle jõe sild, kust oleks võimalik objekti vaadelda, ning pärast ehitustöid paigaldada tammi ajalugu tutvustav infotahvel. Vallavalitsusele tehakse ettepanek koostöös RMKga rajada Kotka külla ka tuletõrje veevõtukoht.
Hürdoelektrijaam töötas Kotka külas 1950ndatest aastatest kuni 1970ndateni. Generaator E&K taastas jaama, see töötas aastatel 1994-2001. Ettevõte soovis elektritootmisega jätkata, kuid keskkonnaamet ei andnud vee erikasutusluba põhjendusega, et Valgejõgi on kalade väärtuslik kudemisjõgi ja Kotka pais on kalade rändetõke. Eesti riigi ja AS Generaator kohtuvaidlus lõppes aasta tagasi poolte kokkuleppel.






