Anija vallavolikogu liige RENE KAALO: „Kuna Kehra spordihoone saal kõiki soovijaid ei mahuta, samuti on rahvamaja nii pisike, et suuri kontserte ja teatrietendusi seal teha ei saa, oli ka Anija Ühenduse üks valimislubadus hakata ette valmistama uue spordi- ja kultuurikeskuse ehitamist. Kevadel moodustati selleks vallavalitsuse juurde komisjon, kus on lisaks minule veel Margus Nõlvak vallavolikogust, vallavanem Riivo Noor, Anija Valla Spordimaailma juhataja Eger Karuse, endine nõukogu esimees Toomas Tõnise ja kultuurikeskuse juhataja Veiko Veiert. Meie ülesanne on selgitada välja, kui suurt, kuhu ja milliste funktsioonidega keskust vajame, leida sellele asukoht, koostada projekteerijaile lähteülesanne ning hakata otsima ka rahastusvõimalusi. Saame ju aru, et valla raha eest seda ei ehita – investeering jääb suurusjärku 10 miljonit eurot, kuid et minna riigilt, mõnest fondist või meetmest raha taotlema, peavad ettevalmistustöö olema tehtud.
Praegu paneme komisjoniga kokku visiooni, millise suurusega hoonet meil on vaja – kas täismõõtmetes ja Euroopa standarditele vastavat või piisab väiksemast, ning milliseid spordialasid peaks seal lisaks käsipallile saama harrastada ja kuidas mahutada sinna kultuuritegevus. Oleme kohtunud mitmete spetsialistidega, viimati Tallinna spordi- ja kultuurivaldkonna juhtidega, kes rääkisid, mida tuleks arvestada taolise keskuse projekteerimisel, et hiljem ei selguks näiteks, et istekohti on rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks liiga vähe või mõne puuduva konstruktsiooni tõttu ei saa spordisaali kiiresti muuta kultuuriürituse kohaks. Seetõttu soovime kohe alguses kaasata eksperte, kes on selliseid saale projekteerinud, käia taolisi kohti vaatamas ka mujal Euroopas.
Spordi- ja kultuurikeskuse võimaliku asukohana kaalume vallale kuuluvat kinnistut Keskuse tänaval, Lastetare lasteaia vastas. Mahueskiis, mille tellimiseks eraldas volikogu raha, on selleks, et saaksime teada, kui suure hoone saame sinna krundile ehitada, kas meie kõiki soove arvestav maja mahuks sinna. Kui ei mahu, siis on otsustuse koht, kas kavandada väiksem nii-öelda külasaal või leida rahvusvaheliste võistluste normidele vastava hoone ehitamiseks teine koht – tõenäoliselt taotleda riigilt munitsipaalomandisse maatükk Kehra katlamaja vastas asuvast põllust. Minu isiklik arvamus on, et võiksime Kehrasse teha rahvusvahelistele nõuetele vastava spordisaali. Ehituse hinnavahe pole väga suur, aga rahvusvahelistele nõuetele vastavas saalis saame hakata korraldama ka rahvusvahelisi võistlusi. Tallinna ja Kehra vahel on hea rongiühendus, lennujaamast kulub Kehrasse jõudmiseks sama palju aega kui Unibet Arenale sõitmiseks. Ei usu, et külasaali ja kultuurimaja jaoks saaksime riigilt toetust ning vald peaks lisaks hoone ülalpidamisele palkama ka töötajad. Suurele keskusele oleks tunduvalt lihtsam leida operaatorit, kes hakkaks seda haldama kui äriühingut.
Olen meie ideest rääkinud Eesti Olümpiakomiteele. Sealt julgustati, et oleme õigel ajal õiges kohas ning kui sellise halli teeksime, oleksid meie tellijad kogu Põhja-Eesti kontsertide ja spordivõistluste korraldajad, sest Tallinna Tondiraba hall on pidevalt hõivatud. Ka haridusminister Kristina Kallas kiitis, et Kehra käsipalliklubis on Eesti parim noortetöö ja kõige rohkem fänne, nii et kui riik otsib Eestis kohti, kuhu rajada pallimänguhalle, võiks üks tema arvates tulla Kehrasse.
Kavandame spordi- ja kultuuritegevust ühte hoonesse, sest see tuleb odavam, kui kahe maja ehitamine ja ülal pidamine. Peaeesmärk on jõuda volikogu praeguse koosseisu ajal ehk kolme aastaga nii kaugele, et kõik ettevalmistustööd on tehtud ja hakkame ehitamiseks otsima raha.“






