Val­la klii­ma- ja ener­gia­ka­va võiks pan­na oo­te­le

JAAN VELST­RÖM,
Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu lii­ge

Kuu­sa­lu val­las soo­vi­tak­se vas­tu võt­ta klii­ma- ja ener­gia­ka­va (edas­pi­di ka­va), se­da tut­vus­ta­tak­se kui vald­kon­da­de ülest aren­gu­do­ku­men­ti, mis tu­gi­neb Kuu­sa­lu val­la aren­gu­ka­va­le. Ees­märk on suu­na­ta val­la aren­gut kesk­kon­na­sääst­li­ku­maks, ener­gia­tõ­hu­sa­maks ja klii­ma­muu­tus­te­le vas­tu­pi­da­va­maks. Kõik ilu­sad ees­mär­gid.

Üht­la­si peaks ka­va pai­ka pa­ne­ma pea­mi­sed te­ge­vus­suu­nad kas­vu­hoo­ne­gaa­si­de hei­te vä­hen­da­mi­seks, ener­gia­tar­bi­mi­se pa­re­ma la­hen­du­se leid­mi­seks ning klii­ma­muu­tus­te mõ­ju­de­ga ko­ha­ne­mi­seks. Nii, see on ju­ba sel­gem jutt. Vaa­ta­me, kui­das te­ge­lik olu­kord ja te­ge­vus­suu­nad oma­va­hel kla­pi­vad.

Klii­ma­ris­ke on hin­na­tud sei­su­ko­hast, et klii­mat mõ­ju­tab roh­kem inim­te­ge­vus. Klii­ma­muu­tus­te en­nus­tus on teh­tud maail­ma ta­san­dil ja kan­tud üle Kuu­sa­lu val­la ta­san­di­le. Kuu­sa­lu val­la maa­dest on üm­mar­gu­selt 70 prot­sen­ti kait­sea­la­de ja kesk­po­lü­goo­ni all, see tä­hen­dab, et need alad on si­su­li­selt toot­mi­sest väl­jas. See­ga on inim­te­ge­vu­se mõ­ju Kuu­sa­lu val­las nii­võrd väi­ke, et se­da po­le mõ­tet ha­ka­ta ei Eu­roo­pa ega ka Ees­ti mas­taa­bis väl­ja ar­vu­ta­ma­gi.

Klii­ma on ko­gu aeg muu­tu­nud ja ini­me­ne se­da ei ko­han­da. Kee­gi po­le suut­nud maail­ma klii­ma mu­de­lit koos­ta­da, sest see on lii­ga kee­ru­li­ne. Jah, saas­ta­mi­sest ja pra­his­ta­mi­sest tu­leb hoi­du­da, kuid kam­paa­nia kor­ras ei ole mõ­tet se­da mõ­ju­ta­ma ha­ka­ta. Ku­na­gi­ses aja­kir­jas Pik­ker aval­da­ti õpet­lik sal­mi­ke: „Läks lah­ti meil kam­paa­nia, kam­paa­niast sai maa­nia. Kui far­siks muu­tus maa­nia, läks lah­ti uus kam­paa­nia.“

Kui­das siis ka­va meie elu mõ­ju­tab? Sel­list uu­rin­gut po­le koos­ta­tud. Kui meel­de tu­le­ta­da, siis sot­siaal­ma­jan­dus­lik­ku ana­lüü­si po­le teh­tud va­rem­gi – ei aren­gu­ka­va­de, üldp­la­nee­rin­gu, kait­se-ees­kir­ja­de ega muu­de kü­si­mus­te la­hen­da­mi­sel. Mui­du­gi, sel­le eest tu­leb ra­ha maks­ta. Pa­ra­ku, ku­ni po­le te­ge­li­kul elul põ­hi­ne­vat uu­rin­gut, ei saa aren­gu­ka­va mõ­ju õi­ges­ti hin­na­ta.

Ka­va laie­mad ees­mär­gid on:
– saa­vu­ta­da taas­tu­ve­ner­gia osa­kaa­luks vä­he­malt 80 prot­sen­ti ener­gia sum­maar­sest lõpp­tar­bi­mi­sest Kuu­sa­lu val­la ter­ri­too­riu­mil aas­taks 2030 ning saa­vu­ta­da lõp­pees­mär­gi­na ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se ter­ri­too­riu­mil klii­ma­neut­raal­sus aas­taks 2050,
– sea­da ees­mär­giks saa­vu­ta­da Kuu­sa­lu val­la ter­ri­too­riu­mil võr­ku müü­dud taas­tu­ve­ner­gia ma­huks aas­taks 2030 vä­he­malt 25 000 MWh aas­tas, mis oleks 25prot­sen­di­li­ne kasv võr­rel­des 2024. aas­ta­ga.

Ka­vas on mär­gi­tud, et Kuu­sa­lu val­la ma­ja­pi­da­mis­te elekt­ri­ener­gia tar­bi­mi­ne ini­me­se koh­ta üle­tab Ees­ti kesk­mist enam kui 2 kor­da (see­ga üle 100 prot­sen­di). Liht­ne kont­rol­lar­vu­tus näi­tab, et see väi­de ei kan­na­ta krii­ti­kat, ma­ja­pi­da­mis­te elekt­rie­ner­gia tar­bi­mi­ne võib te­ge­li­kult Ees­ti kesk­mist üle­ta­da um­bes 30 prot­sen­ti. Val­la CO2 emis­sioo­ni ar­ves­tu­ses on eel­da­tud, et Kuu­sa­lu val­las võr­ku an­tud taas­tu­ve­ner­gia tar­bi­tak­se sa­mu­ti Kuu­sa­lu val­las. Kust sel­li­ne ar­va­mus on tu­le­ta­tud, po­le aru­saa­dav. Elekt­rit ei saa ju mär­gis­ta­da. Päi­ke­se­par­ki­de too­de­tud ko­gust on ar­ves­ta­tud 49,8 prot­sen­ti val­la kõi­ki­de tar­bi­ja­te tar­bi­mi­se koond­ko­gu­sest. Tu­le­must ei ole või­ma­lik kont­rol­li­da.

Ees­märk, et 2030. aas­taks kas­vab taas­tu­ve­ner­gia osa­kaal 25 prot­sen­ti, ei ole reaal­ne. Ju­ba prae­gu po­le uued päi­ke­se­par­gid tu­ru­le oo­da­tud, sest elekt­ri võr­ku müü­mi­ne on muu­tu­nud prob­leem­seks. Ro­he­pöör­de tu­le­mu­seks on kah­juks ka Kuu­sa­lu val­las kas­va­nud elekt­ri­hin­nad.

Klii­ma­neut­raal­sus aas­taks 2050 tä­hen­daks, et Kuu­sa­lu val­las ei pai­sa­ta õh­ku vä­hem ega roh­kem kas­vu­hoo­ne­gaa­se, kui siin­ne öko­süs­teem pa­ras­ja­gu si­du­da jõuab. Te­ge­li­kult sõl­tub kõik ar­vu­tus­me­too­di­kast. Kuu­sa­lu val­la met­sa­sus on um­bes 61 prot­sen­ti. Äk­ki ole­me ju­ba prae­gu klii­ma­neut­raal­sed?

Sei­su­koh­ta­dest aru­saa­mi­se­ga on üld­se hu­vi­ta­vad lood. Ka­vas on öel­dud, et pui­du ka­su­ta­mi­sel küt­te­pui­du­na toi­mub sü­si­ni­ku kii­re va­ba­ne­mi­ne ning at­mos­fää­ri pais­kub CO₂. Sa­mas on kir­ju­ta­tud, et hak­ke­pui­du kõr­val on tah­ke bio­kü­tu­se­na pel­le­tid sa­mu­ti ühed paind­li­kud taas­tu­ve­ner­gia al­li­kad. Loo­gi­ka mis­su­gu­ne.

Ka­va lu­ge­des saab oma­ja­gu nal­ja. Mõ­ni näi­de koos kom­men­taa­ri­ga: „Klii­ma­muu­tu­sed mõ­ju­ta­vad Ees­tis nii me­hi kui nai­si, kuid mõ­ju ei ole su­gu­de lõi­kes ühe­su­gu­ne…“ Kui nüüd ar­ves­ta­da veel su­gu­de pal­ju­su­se teoo­ria­ga, siis on ka­va el­lu­vii­mi­sel to­hu­va­bo­hu ta­ga­tud.

„Kuu­sa­lu val­las on CO2 hei­te vä­hen­da­mi­sel olu­li­ne saa­vu­ta­da kok­ku­hoid elekt­rie­ner­gia tar­bi­mi­ses.“ Kas Kuu­sa­lu val­lal oleks klii­ma­neut­raal­su­se hu­vi­des ees­rind­lik elekt­ri tar­bi­mi­ne ära kee­la­ta?

„Sa­mu­ti asu­vad Kuu­sa­lu val­las suu­red loo­ma­kas­va­tu­se­ga (ees­kätt sea­kas­va­tu­se­ga) te­ge­le­vad far­mid, mis pa­nus­ta­vad põl­lu­ma­jan­du­se­ga seo­tud kas­vu­hoo­ne­gaa­si­de hei­tes­se.“ Olu­kor­ra pa­ran­da­mi­seks saab not­su­de­le pe­pu kül­ge pee­ru­gaa­si ko­gu­mi­se ko­tid pai­gal­da­da.

„Kuu­sa­lu val­las on va­ja suu­ren­da­da taas­tu­ve­ner­gia osa­kaa­lu liik­lu­ses, et eden­da­da kesk­kon­na­sõb­ra­lik­ku lii­ku­mist.“ Nii, vars­ti sõi­da­vad ko­da­ni­kud Tal­lin­na töö­le jalg­rat­ta­ga.

Võib aru saa­da val­la soo­vist ka­va alu­sel pro­jek­ti­de­le toe­tus­ra­ha saa­da (po­le küll tea­da, mil­li­seid pro­jek­te sil­mas pee­tak­se). See­juu­res väi­de­tak­se, et val­la­le min­geid ko­hus­tu­si ei li­san­du. Pa­ra­ku on ka­va val­la­le si­duv st­ra­tee­gi­li­ne aren­gu­do­ku­ment, mis ko­hus­tab val­da ees­mär­ke el­lu vii­ma, suu­nab ot­su­seid ja in­ves­tee­rin­guid, eel­dab aruand­lust ja sei­ret ning pii­rab vas­tuo­lu­lis­te ot­sus­te te­ge­mist. Po­le ka­va­lat val­da, kes liht­sa­meel­selt rii­gilt pro­jek­ti­ra­ha­sid vas­tu võ­tab. Pi­ke­mas vaa­tes on vas­tu­pi­di.

Ka­va teks­tist läh­tu­des võib tu­le­ta­da iga­su­gu­seid pii­ran­guid ja kõik on õi­gus­pä­ra­sed. Amet­ni­kud saa­vad uued ees­mär­gid, et nen­de­ga ko­da­ni­ke soo­vi­de­le kriips pea­le tõm­ma­ta.

Olu­kor­ras, kus Eu­roo­pas on ma­jan­du­se areng kä­pu­li ja ro­he­pöö­re üha suu­re­ma kü­si­mär­gi all, on mõist­lik klii­ma- ja ener­gia­ka­va üm­ber mõ­tes­ta­da ja esial­gu oo­te­le pan­na.