Kut­su­me Kuu­sa­lu koo­li vi­list­las­te kok­ku­tu­le­ku­le

SAND­RA LIPP
GER­TY LIPP
RI­HARD SOOM

Kui­gi Kuu­sa­lu kesk­koo­lil on val­mis uus koo­li­ma­ja, ei ole be­toon see, mis teeb koo­lia­ja meel­de­jää­vaks. Se­da ku­jun­da­vad õpe­ta­jad, klas­si­kaas­la­sed ja sõb­rad ühis­te ko­ge­mus­te, te­ra­va­te üt­lus­te ning ta­ba­va­te nal­ja­de kau­du. Sa­ge­li jää­vad just õpe­ta­ja­te öel­dud lau­sed, hoia­kud või ees­ku­jud saat­ma õpi­la­si aas­ta­teks ning va­hel ka mõ­ju­ta­ma nen­de eda­sist elu­teed. Kuu­sa­lu kesk­koo­li vi­list­las­te kok­ku­tu­le­ku eel ot­sus­ta­si­me ves­tel­da en­dis­te õpi­las­te­ga, mee­nu­ta­maks nen­de koo­li­ae­ga.

Koo­li 2. len­nu vi­list­la­ne Rain Pa­ju mee­nu­tas, et nen­de klas­si­ju­ha­ta­ja Tõ­nu Lind­vet kas­va­tas õpi­la­si kui oma lap­si ning an­dis nei­le eluks kaa­sa liht­sa, kuid mõ­ju­sa sõ­nu­mi: „Õp­pi­ge, min­ge eda­si kõrg­koo­li­des­se, hoid­ke sil­mad lah­ti ja leia­te oma ko­ha elus.“ Õpe­ta­ja Lind­ve­ti sõ­na­del oli mõ­ju ja Rain Pa­ju mee­nu­tab, et ena­mik klas­sist jät­kas­ki õpin­guid kõrg­koo­lis. Rain Pa­ju ise asus õp­pi­ma me­dit­sii­ni Tar­tu Üli­koo­lis ning te­mast sai ki­rurg.

Koo­list saa­dud tut­vu­sed män­gi­sid rol­li ka 3. len­nu vi­list­la­se Tõ­nis Sii­ri tee­kon­nal ars­ti­kut­se juur­de. Ta mee­nu­tab üht vest­lust velsk­rist ema­ga, kus ta üt­les: „Ma kind­las­ti ei ta­ha ol­la 40-aas­ta­ne hal­li­päi­ne ki­rurg.”

Kui­gi es­ma­ne hu­vi oli tei­sel eria­lal, ai­tas lõp­li­ku ot­su­se ars­ti­tea­dus­kon­na poo­le kal­lu­ta­da eel­mi­sest len­nust Rain Pa­ju, kes kin­ni­tas, et ek­sa­mid ei ole üle­ta­ma­tud ja nen­deks on või­ma­lik õp­pi­da. Nä­hes, et tut­tav on sel­le tee ju­ba lä­bi käi­nud, sai Tõ­nis Siir mo­ti­vat­sioo­ni kes­ken­du­maks järg­mi­sel aas­tal õp­pi­mi­se­le, et ek­sa­mid edu­kalt soo­ri­ta­da. Nüüd on mõ­le­mad ki­rur­gid. Nen­de lood näi­ta­vad, kui­das va­ra­sed nõuan­ded ja toe­tav koo­li­kesk­kond või­vad suu­na­ta kar­jää­ri­va­li­kuid, mil­le­ga kaas­neb suur vas­tu­tus ja mõ­ju ini­mes­te elu­le.

30. len­nu vi­list­la­se Anu Ruu­li jaoks on koo­lia­jast ere­dalt meel­de jää­nud õpe­ta­ja Sir­je Vaard, kes toe­tas te­ma esi­mest juh­ti­mis­ko­ge­must koo­li­le­he toi­me­ta­ja­na. Just see va­ra­ne või­ma­lus vas­tu­ta­da ning õpe­ta­ja Sir­je toe­tav suh­tu­mi­ne ja ju­hen­da­mi­ne pa­nid alu­se Anu eda­si­se­le kar­jää­ri­le. Prae­gu te­gut­seb ta pro­jek­ti­põ­hi­se juh­ti­mis­tee­nu­se osu­ta­ja­na. Sa­mu­ti mee­nu­tab Anu õpe­ta­ja Taa­vi Es­ko meel­de­jää­vat mõt­te­vii­si: „Tööd tu­leb te­ha, ku­ni ok­se­maik suus on.“

Sar­nast töös­se suh­tu­mi­se ko­ge­must mee­nu­tab ka 40. len­nu vi­list­la­ne As­so Soo­sa­lu. Ees­ti kee­le tun­di­dest on tal­le meel­de jää­nud õpe­ta­ja Rii­na Ja­la­ka ot­se­ko­he­ne ta­ga­si­si­de ühek­san­da klas­si proo­vi­kir­jan­di kir­ju­ta­mi­sel: „As­so, val­ge nae­ra­tu­se ja si­nis­te sil­ma­de eest mi­na hin­deid ei pa­ne.“

Kui­gi krõ­be­dad või ot­se­ko­he­sed sõ­nad või­vad al­gu­ses tun­du­da eba­meel­di­vad, mõis­tis As­so Soo­sa­lu al­les 12. klas­sis, et ran­gu­se ta­ga pei­tus sii­ras hoo­li­mi­ne ko­gu klas­si aren­gu ja tu­le­vi­ku suh­tes. See ko­ge­mus on saat­nud As­sot ka hi­li­se­ma­tes rol­li­des – tu­den­gi­na si­dus ta end So­la­ri­de’i pro­jek­ti­ga, hil­jem oli tu­den­giet­te­võt­te te­gev­juht ning prae­gu töö­tab üri­tus­tu­run­du­sa­gen­tuu­ri te­gev­ju­hi­na. Mõ­le­mal po­sit­sioo­nil män­gis olu­list rol­li ju­ba koo­lia­jast saa­dud ko­ge­mus üri­tus­te kor­ral­da­mi­sel, mis õpe­tas vas­tu­tust, kas­tist väl­ja mõt­le­mist ning koos­tööd eri­ne­va­te ini­mes­te­ga.

Need lood kin­ni­ta­vad, et ük­si­kud ini­me­sed, nen­de sõ­nad ja teod või­vad män­gi­da mää­ra­vat rol­li meie elu­teel. Igaü­hel meist on koo­lia­jast kee­gi, kes on jät­nud sü­ga­va­ma jäl­je – ol­gu sel­leks õpe­ta­ja, klas­si­kaas­la­ne, tree­ner või koo­li­töö­ta­ja. Kuu­sa­lu kesk­koo­li vi­list­las­te kok­ku­tu­lek pa­kub või­ma­lu­se neid ini­me­si taas ko­ha­ta, mee­nu­ta­da ühist tee­kon­da ning ja­ga­da lu­gu­sid, mis on ai­da­nud meil saa­da sel­leks, kes me tä­na ole­me.