Miks sep­temb­ris mit­te juua?

Ena­mik Ees­ti ela­nik­ke ta­jub, et al­ko­ho­li juuak­se üle­mää­ra pal­ju. Pa­ra­ku keh­tib siin­gi va­na­sõ­na – tei­se sil­mis näed pin­du, en­da sil­mis pal­ki ei näe. Sa­ge­li ala­hin­natakse en­da joo­dud ko­gu­seid.

Ini­me­sed on eri­ne­vad, see mil­li­sed prob­lee­mid al­ko­ho­list te­ki­vad, sõl­tub va­nu­sest, kas ta on nai­ne või mees, on ta ter­ve või ju­ba ter­vi­sep­rob­lee­mi­de­ga. Mõ­ni ter­vi­se­häi­re te­kib 10aas­ta­se nap­si­ta­mi­se ta­ga­jär­jel, mõ­ne tek­keks pii­sab aas­tast. Kui ini­me­sed, kes al­ko­ho­li tar­vi­ta­vad, teek­sid se­da ma­da­la ris­ki pii­ri­des, olek­sid ka ter­vi­se­kah­jud olu­li­selt väik­se­mad.

Ma­da­la ris­ki­ga joo­mi­se all mõis­ta­me se­da, kui ter­ve täis­kas­va­nud nai­ne ei joo roh­kem kui 2 ja mees roh­kem kui 4 al­ko­ho­liühi­kut päe­vas. Ehk et nai­ne võiks juua mak­si­maal­selt um­bes 2 väi­kest klaa­si vei­ni, mees aga näi­teks 4 väi­kest pur­ki lah­je­mat õlut. Nä­da­las peab ole­ma vä­he­malt 3 al­ko­ho­li­va­ba päe­va.
Ena­mik ini­me­si seos­tab al­ko­ho­li liig­tar­vi­ta­mist pea­mi­selt sõl­tu­vu­se, mak­sa­hai­gu­se ja liik­lu­sõn­ne­tus­te­ga, vä­hem tea­tak­se al­ko­ho­li rol­list teis­te kroo­ni­lis­te hai­gus­te väl­ja­ku­ju­ne­mi­sel. Kõr­ge­ne­nud ve­re­rõhk, sü­da­me rüt­mi­häi­red, äre­vus­häi­red, see­de­häi­red või­vad sa­ge­li ol­la põh­jus­ta­tud just al­ko­ho­li­ga liial­da­mi­sest. Al­ko­ho­li liig­tar­vi­ta­mi­ne on ot­se­ne põh­jus li­gi 60 eri­ne­va­le hai­gu­se­le ning män­gib rol­li 200 eri ter­vi­sep­rob­lee­mi väl­ja­ku­ju­ne­mi­sel.

Al­ko­ho­li­ga peaks pii­ri pi­da­ma ko­gu aeg, mit­te ai­nult kam­paa­nia­kor­ras. Kuid ka kuua­ja­ne al­ko­ho­li­paast, mil­le­ga al­ga­tus „Sep­temb­ris ei joo!“ kut­sub lii­tu­ma, võib nii mõn­da­gi õpe­ta­da. See on või­ma­lus ko­ge­da al­ko­ho­li­va­ba elu, mi­da ehk pal­jud oma täis­kas­va­nueas po­le­gi saa­nud proo­vi­da. See on või­ma­lus pan­na en­nast proo­vi­le ja tun­ne­ta­da, kui suurt rol­li omab al­ko­hol si­nu elus. Õpe­tab mär­ka­ma põh­ju­seid, mis pa­ne­vad kõi­ge sa­ge­da­mi­ni klaa­si tõst­ma – või­bol­la ol­lak­se liht­salt har­ju­nud õh­tuid veet­ma te­le­ri ees vei­nik­laa­si või õl­le­pu­de­li­ga või pe­le­ta­tak­se sel­le­ga ük­sil­dust, on st­ress, jär­gi­tak­se sõp­ra­de ees­ku­ju või soo­vi­tak­se suu­ren­da­da suht­le­mis­jul­gust. Ne­li nä­da­lat on pii­sa­valt pikk aeg, et lei­da vii­se põh­jus­te­ga muul moel toi­me tu­le­ma. Kuu ae­ga al­ko­paas­tu pal­jas­tab, kui suur on Ees­tis te­ge­li­kult sot­siaal­ne sur­ve al­ko­ho­li tar­vi­ta­da.

Kui al­ko­ho­li­va­ba pe­rioo­di ees­mär­gi täit­mi­ne osu­tub vä­ga kee­ru­li­seks ning vaa­ta­ma­ta pin­gu­tu­se­le on ju­ba esi­me­ne nä­dal ras­ke ja ilm­ne­vad võõ­ru­tus­nä­hud, on see märk, et oma al­ko­ho­li­tar­vi­ta­mi­se har­ju­mu­sed tu­leks üle vaa­da­ta.

Akt­sioo­nis osa­le­mi­se­ga kaas­ne­vad ka üs­na rut­tu po­si­tiiv­sed mõ­jud: va­ba­neb ae­ga, et te­ge­le­da ho­bi­de või eda­si lü­ka­tud töö­de­ga, pa­ra­neb une kva­li­teet, vä­he­neb nors­ka­mi­ne, vä­li­mus on värs­kem, vä­he­ne­vad tur­sed ja pa­ra­neb näo­nahk, ener­giat tu­leb juur­de, ke­ha­kaal hak­kab lan­ge­ma.

Mui­du­gi on kai­nu­sakt­sioo­ni­ga lii­tu­mi­ne isik­lik ot­sus, kuid sa­ge­li on koos sõp­ra­de või kol­lek­tii­vi­ga ker­gem lei­da mo­ti­vat­sioo­ni. See­pä­rast võik­sid üles­kut­set või­men­da­da sõp­rus­kon­nad, or­ga­ni­sat­sioo­nid ja ühen­du­sed. See on akt­sioon, kus ei ja­ga­ta hin­nan­guid ega mõis­te­ta huk­ka, ka ju­hul, kui ei õn­nes­tu 30 päe­va vas­tu pi­da­da. Ees­märk on ai­da­ta ini­mes­tel lei­da mo­ti­vat­sioo­ni ning sel­leks ja­ga­tak­se kam­paa­nia­ga lii­tu­jai­le iga päev konk­reet­seid ja elu­li­si soo­vi­tu­si, kui­das al­ko­ho­list hoi­du­da. Või­dab igaüks, kes pa­neb en­nast proo­vi­le.