rahandusminister
Valitsus pani riigi eelarvestrateegias paika aastate 2018–2021 suuremad eesmärgid ja nende rahastamise kava järgmiseks neljaks aastaks. Suured eesmärgid on majanduse, julgeoleku, rahvaarvu ja heaolu kasvu.
Näeme peamise ühiskondliku heaolu kasvu allikana vabaturumajandusel põhinevat majanduskasvu. Kiirem majanduskasv võimaldab rohkem panustada meie rahvaarvu, julgeoleku ja inimeste heaolu parandamisse.
Eesti majandus kasvab aastatel 2017–2021 keskmiselt 2,8 protsenti aastas. See tähendab kogutoodangu kasvu hinnatõusu arvestamata. Eurodes mõõdetuna kasvab meie majandus ligi 5,5 protsenti aastas.
Riigi maksutulu kasvab keskmiselt 6,5 protsenti aastas. See on võimalik, sest eksport, inimeste sissetulekud ja ostujõud kasvavad.
Maksutulust moodustavad suurima osa sotsiaalmaks, käibemaks ning aktsiisid. Selle toel kasvab järgmistel aastatel kiiremini valitsuse panus perede, tervishoiu, pensionide, hariduse, riigikaitse ja taristu heaks.
Soovime Eesti majanduskasvu kiiremaks muuta. Meid ei rahulda ühe protsendi lähedale jääv majanduskasv, kuna sellise tempoga ei jõua me majandus niipea jõukamatele naabritele järele.
Inimeste ja ka riigieelarve tulusid mõjutab kõige rohkem maksuvaba tulu reform. Sellega kasvab enamiku inimeste maksuvaba tulu 500 euroni. Kuni 1200 eurot teenivate inimeste sissetulek kasvab seetõttu lisaks tavalisele palgatõusule täiendavalt kuni 64 euro võrra kuus.
Eesti maksusüsteem muutub nii majanduskasvu toetavamaks, sest maksustame vähem töötamist ja teenimist ja rohkem tarbimist.
Aastani 2021 kasvavad prognoosi järgi keskmine palk ja pensionid ligi 5 protsenti aastas. Hinnad seevastu tõusevad keskmiselt 2,5 protsenti aastas, jäädes palkade ja pensionide tõusule alla.
Lisaks maksureformile toetavad majanduskasvu investeeringud taristusse, energiasäästu ning teadus- ja arendustegevusse, kuid ka töötamist soosivad reformid, nagu vanemahüvitise ja toimetulekutoetuste reform.
Majanduskasvu edendamiseks on vaja investeeringuid, mis toetaksid targema ja tulusama töö tegemist. Valitsus investeerib praeguse teadmise järgi nelja aastaga kokku rekordiliselt 2,3 miljardit eurot ning oma eelarvega keskvalitsuse asutused, nagu ülikoolid, haiglad ja sihtasutused, investeerivad veel 730 miljonit eurot.
Nelja aastaga investeerime riigimaanteedesse 535 miljonit eurot ja muusse taristusse 135 miljonit. Samuti rajame või renoveerime 69 miljoni euroga üle Eesti suuremates asulates mitukümmend tervisekeskust, mis koondavad ühte kohta perearstide ja tavalisemad eriarstide teenused. Teiste hulgas on saanud rahastuse Jüri, Laagri, Saue, Kehra ja Saku tervisekeskused.
Eelarvepoliitika jääb konservatiivseks ja tasakaalu, aga edaspidi lubab seadus kasutada eelmiste aastate ülejääke investeeringuteks kuni 0,5 protsendi ulatuses SKPst. Kui ülejääke pole, tuleb eelarve aga teha struktuurses tasakaalus. Seega on riigi rahandus heas korras ka edaspidi.
