Raul Valgiste,
politoloog
Riigikogu XIII koosseisu valimistel Ida-Harjumaal oli valimisaktiivsus 64,9 protsenti. See tulemus ületas mõnevõrra üleriigilist osalust, kuid jäi madalamaks võrreldes Harju- ja Raplamaa valimispiirkonna keskmisega, mis oli tänavu 68,3 protsenti. Sarnaselt mitmete eelnenud valimistega on Ida-Harju kõige aktiivsemad kodanikud Raasiku ja Kuusalu valdades, passiivsemad Loksa linnas. E-hääletamine on säilitanud populaarsuse. Ligi kolmandik hääletanutest andis hääle elektrooniliselt nii Ida-Harjus kui ka riigis keskmiselt.
Meie valimisringkonnas said otsemandaadiga 2011. aasta valimistel riigikokku kolm kandidaati: Andrus Ansip, Mart Laar ja Kaja Kallas. Kõik kolm häältemagnetit jäid sedakorda valimistest eemale. Tänavu tuli isikumandaadi saamiseks koguda 28 häält enam ehk vähemalt 6261 häält, millega said hakkama peaminister Taavi Rõivas, kodanikuaktivist Artur Talvik ja riigikogu teine aseesimees Jüri Ratas. Nende kolme head tulemust võib pidada pigem ootuspäraseks.
Taavi Rõivas sai üleriigiliselt teise valimistulemuse, Ida-Harjus toetas teda iga kuues valimaskäinu. Ta võttis sarnaselt eelmiste valimiste ja eelmise peaministri Andrus Ansipi tulemusega hääled, mis kaasnevad valitsuspartei esinumbri ja peaministri tuntusega. Rahvakeeli võib selliseid hääli nimetada kohalike volikogude valimistel „vallavanema“ või siis parlamendi valimistel „peaministri“ häälteks. Ka eelmisel korral valiti Taavi Rõivas riigikogusse isikumandaadiga, kuid enam kui poole väiksema häältesaagiga. Toona oli ta riigikogu lihtliige ning täitis rahanduskomisjoni esimehe ülesandeid.
Kui Eesti Keskerakond kogus Ida-Harjus 16 kandidaadi ühistööna kokku 1360 häält, siis nendest 917 ehk kaks kolmandikku anti Jüri Ratasele, kes oli meie piirkonna konkurentsitult populaarseim keskerakondlane. Võib öelda, et hoolimata valimisringkonna vahetamisest oli Jüri Ratase hea valimistulemus ootuspärane. Varasemalt Tallinnas Mustamäe ja Nõmme linnaosades kandideerinud ladusa ja konkreetse jutuga poliitik on suutnud võita ka Ida-Harjus Keskerakonnale lojaalsete eesti keelt kõnelevate pensioniealiste toetajate südame. Jüri Ratas on olnud lahke võõrustaja riigikogu külastanud arvukatele valdavalt seenioridest koosnevatele ekskursioonigruppidele ning pole pidanud paljuks meie piirkonnas ka ukse tagant ukse taha käies valimiskampaaniat teha.
Vahetult pärast esimeste valimistulemuste avaldamist nimetasid mitmed vaatlejad valimiste suurüllatajaks ja luuavarrest paugutajaks Artur Talvikut. Arvan, et ligi kolmekordne häälte kasv, võrreldes möödunud korraga, kaasnes järjepideva töö ja õiges nimekirjas kandideerimisega. Eelmistel valimistel tegi Artur Talvik samuti hea tulemuse, kogudes Eestimaa Roheliste nimekirjas 2956 häält. Paraku puudus toona rohelistel ühiskonda laiemalt puudutav sõnum, nad ei suutnud ületada valimiskünnist. Eesti Vabaerakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond suutsid aga uute poliitiliste jõududena pälvida nüüd paljude senises valitsuskoalitsioonis pettunute usalduse ning korjasid protestihääli.
Milles võib siis peituda valimistel kandidaadi edu saladus? Esiteks pead sa olema kogu aeg avalikkusele nähtav, nii heas kui halvas mõttes. Kui sinu ametikoht seda ei võimalda, siis teiseks tuleks arvestada keskmisest enama pingutamisega. Osale väsimatult rahvakogunemistel, võõrusta külalisi ja ära häbene vajadusel uste taga kella lasta. Ning viimaks, kuid mitte vähetähtsaks, on oskus või siis juhus olla õigel ajal õiges paadis. Tuleb oodata vaid sobivat tuulehoogu, mis paisutades purjesid võib sind kanda kaasa uutele ja tundmatutele vetele.
