
Raasiku vallavolikogu liige
Raasiku vallavolikogu oma komisjonidega on aastaid tegutsenud kogukonna huvide esindaja ja realiseerijana, vähemalt 2013. aasta lõpuni oli see nii. Mäletan hästi 2011. aasta maikuu istungit, kus oli päevakorras ka vallavanema valimine. Enne selle päevakorra-punktini jõudmist käsitles volikogu Raasiku staadioni ehitusplaane, mis konkreetsel juhul tähendas, et paar erinevat kunstmuru-tükki liikusid näidistena saalis ringi, toimus arutelu alternatiivide plussidest ja miinustest. Kuigi sääraste materjalivalikute või muude sarnaste üksikküsimuste üle otsustamine ei ole volikogu, vaid vallavalitsuse pädevuses, siis toonane volikogu kogukonna huvide esindajana kujundas selles protsessis oma seisukoha ja nii see plaan, jätkuvalt volikogu liikmeid kaasates, ka ellu viidi.
Enam seda ei ole. Praeguses volikogus ei toimu suuremate investeeringuprojektide tutvustusi, välja arvatud Raasiku kooli juurde- ja ümberehituse projekt, seegi toimus „tänu“ sellele, et opositsioon juhtis infopuudusele tähelepanu. Aruküla staadioni rekonstrueerimisprojekti, mis jupimat aega valmis, pole aga volikogu liikmetele ega avalikkusele tänini tutvustatud.
Lähtudes sellest, et vähemalt 2013. aasta lõpuni oli kõikide suuremate projekteerimistööde (Raasiku lasteaia ja Raasiku põhikooli juurdeehitused), ehitustööde (Raasiku lasteaia juurdeehitus) ja valdkondlike arengukavade (ÜVK-kava) koostamise puhul kõikidel volikogu liikmetel võimalus osaleda vastava töörühma töös, esitasime kaasvoliniku Andre Sepaga ettepaneku kahe ajutise volikogu komisjoni moodustamiseks: üks, mis tegeleks Raasiku põhikooli võimla rajamise küsimustega, ning teine, mis tegeleks Aruküla põhikooli juurdeehituse ja staadioni rajamisega. Vastukäiguna moodustas vallavalitsus ise kaks komisjoni samade objektidega tegelemiseks ja seda kõigest mõned päevad enne volikogu istungit, kus küsimus arutusele pidi tulema. Nii palju kaasamisest ja avatusest Raasiku valla moodi.
Omaette „tase“ on see, et vallaeelarve menetlemise protsessi ei näi tundvat ei vallavanem ega eelarvekomisjoni esimehest volikogu esimees. Eriti kimpus oldi tänavuse vallaeelarve vastuvõtmisel, kus üsna mitmes punktis oli aru saada, et Raasiku valla eelarve koostamise, vastuvõtmise kord vajab meeldetuletust. Peamine, mida ei taheta miskipärast tunnistada, on protseduurireeglid. Tegelikult on lihtne: eelarve esimesel lugemisel määratud tähtajaks esitatakse parandus- ja täiendusettepanekud, volikogu eelarve- ja majanduskomisjon vaatab need läbi, kuulab ära vallavalitsuse arvamuse ja esitab ettepanekud volikogule. Volikogu istungil hääletatakse need läbi ja toetust leidnud ettepanekud viib vallavalitsus eelarve projekti. Ainult volikogu toetust leidnud ettepanekud, mitte vallavalitsuse suva järgi, nagu tänavu tehti. Parem ei olnud asi ka äsjase lisaeelarve menetlemisega, vallavalitsus muutis eelarve-eelnõud pool tundi enne istungit.
Kuidas siis ikkagi muuta vallajuhtimist avatumaks ja kaasavamaks? Volikogu komisjone võiks olla arvuliselt vähem, ent koosseisult võiksid need olla suuremad just aktiivsete vallakodanike võrra. Volikogu komisjonide koosolekute ajad tuleb fikseerida ja avalikustada: üks kindel päev, kellaaeg ja koht koosolekute pidamiseks. Need soovitused on pigem tulevikku vaatavad, vaevalt istuv vallavõim järgmiste valimisteni jäänud kuue kuuga ennast muutma hakkab.