Vajame riigireformi kontseptsiooni

1191
TANEL TALVE, riigikogu liige, Sotsiaaldemokraatlik erakond
TANEL TALVE,
riigikogu liige,
Sotsiaaldemokraatlik erakond

Eestis on tänuväärselt taas hakatud rääkima meie riigile ja rahvale tõeliselt tähtsatel teemadel ja riigireformi idee on uuesti päevakorral. Samas oleme aga praegu olukorras, kus riigireformist räägivad paljud, aga ega keegi täpselt aru saa, mida see siis lõpuks ikkagi tähendab.
Oma versioonid on välja pakkunud Koostöökogu, Praxis, Riigireform.ee mõtterühm, Tööandjate Keskliit, lisaks hulk eksperte. Kõigil oma nägemus.
Ka poliitilistel erakondadel on riigireformist veidi erinev arusaam, seega on vaja, et riigikogu kui valitud esindajate kogu võtaks kätte ja defineeriks enda jaoks selgelt ja üheselt mõistetavalt riigireformi ja koostaks konkreetse kontseptsiooni.
Oluline on jõuda selleni, et kõik asutused ja ka inimesed saaksid asjadest ühtemoodi aru. Senikaua tegeleb aga igaüks nii-öelda oma isikliku riigireformi elluviimisega ja kokkuvõttes läheb jälle kogu aur vile peale ära, vedur aga seisab ikka paigal.
Endine poliitik Jaak Aaviksoo on püüdnud võimalikult lihtsalt riigireformi mõtte kokku võtta – kui majas tehakse kapitaalremonti ilma selge ja kõigiga kokkulepitud nägemuseta, milline maja peab kokkuvõttes välja nägema hakkama, võib tulemus olla üsna jube.
Niisiis on terve hulk valitsusväliseid organisatsioone ja eksperte üritanud riigireformi mõistet defineerida, siiani pole seda aga teinud riigikogu. See rahvaesindajate kogu, kes peaks andma täidesaatvale võimule, see tähendab valitsusele, suuniseid ja ülesandeid ning seadma eesmärke. Seetõttu on tähtis, et me lepiksime riigikogu tasandil ühiselt kokku kolm asja: miks meil riigireformi vaja on, mida me sellega saavutada tahame ja milliseid valdkondi see peaks katma. Alles siis saame minna debateerima erinevate lahenduskäikude üle.
Meie riigikorralduse asjus on muu hulgas ette heidetud, et ministeeriumid elavad justkui igaüks oma kuningriigis ja tõhus koostöö puudub. Eks see tuleneb ka ühise eesmärgi puudusest. Ka eraettevõtluses on nii, et kui näiteks turundus-, müügi- ja logistikaosakond koostööd ei tee, siis pole ka tulemust loota. Parlamendi sõnastatud riigireformi kontseptsioon aitaks ehitada sildu ministeeriumite ja muude täna „silotornidena“ tegutsevate organisatsioonide vahel.
Meeles tuleb pidada, et riigireform kui selline pole ju eesmärk, vaid ikka vahend. Eesmärk on riigi ja rahva õnn ja heaolu ning põhiseaduse preambulis sätestatud Eesti rahvuslike huvide järgimine pikas perspektiivis. Eesti vajab pikaajalist vaadet, täna lähtutakse liiga palju lühiajalisest valimistsüklitest. Riigireformi toetusrühmas on saadikud kõikides parlamendis esindatud erakondadest ja lootust on, et me suudame hetkekski unustada parteipoliitilised, era- ja ärihuvid ja keskenduda sellele samale Eesti Vabariik 200 perspektiivile.
Põhiseaduskomisjoni eestvõttel on riigireform olulise riiklikult tähtsa küsimusena tulemas riigikogu suurde saali juba aprillis. Loomulikult on see suur samm edasi õiges suunas ja loodetavasti kujuneb sellest hea algus tegudeni jõudmiseks, mitte järjekordseks „arvamusfestivaliks“. Seetõttu koguneb riigireformi toetusrühm peagi taas, et töötubades jõuda konkreetsete ettepanekuteni parlamendis läbiviidavaks aruteluks, mille eesmärk võiks olla otsus riigireformi kontseptsiooni väljatöötamiseks.