Tulge Vihasoo rahvamajja teaduspäevale

1023

2009. aasta on Rahvusvaheline Astronoomia Aasta. Eks sel põhjusel ole aktiviseerunud taevavaatlused ka Eestis. Ostetakse teleskoope ja taevakaarte, mille järgi vaatlusi teha. Käiakse rohkem astronoomidega kohtumas Tartu observatooriumis ja tähetornides. Aga kõigil pole alati tahtmist, aega ja huvigi, et kusagile kaugele sõita. Seetõttu arvasin, et äkki tooks teadlased koju kätte, otse oma kodukülla.

Nüüd on see võimalus kõigil huvilistel olemas 31. mail 2009 algusega kell 17, kui tulete Vihasoo rahvamajja. Sel õhtupoolikul astuvad teie ette Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik astrofüüsik Ene Ergma, aastakümneid Tartu Observatooriumi juhtinud Tõnu Viik, helilooja ja pianist Urmas Sisask ning Eesti Füüsika Seltsi teadusbussi Suur Vanker noored füüsikud Kaido Reivelti juhtimisel. Nemad korraldavad pööraselt põnevaid katseid.

Ene Ergma on õppinud Viljandis ja Tartu ülikoolis. Moskva ülikooli lõpetas 1969 astronoomina. Ta töötas 25 aastat Moskvas N Liidu teaduste akadeemia astronoomia nõukogus ja kaitsnes sel ajal doktorikraadi. 1988. aastast on ta Tartu ülikooli professor ja patrioot. 1997 valiti Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks ja 1999 akadeemia asepresidendiks. Ta on uurinud tähtede arengu keerdkäike sünnist surmani. Sellel ülipikal evolutsiooniredelil on Ene Ergma armastatuim „taevane vara” supernoovad, neutrontähed ja mustad augud. Millega tegu, kuuletegi tema käest.

Urmas Sisask sütitas muusikakeskkooli 14-aastase õpilasena kuulajaid ühel augustikuu südaööl oma taluõuel äsja kingitud klaveril musitseerides. Seal sündis ka Kassiopeia tähtkujule pühendatud klaveripala hilisemast pikemast paladetsüklist „Tähistaevas”. Temast on saanud rahvusvaheliselt tuntud helilooja. Tähistaeva professionaalse tundjana ja hea suhtlejana on ta tuntust kogunud ka enda rajatud Jäneda muusikatähetorn-planetaariumis. Pühapäeval musitseerib ta Vihasoos.

Tõnu Viik on samuti astronoom, selle üks aktiivsemaid populariseerijaid, kes võib sõna sekka öelda mitmetel teemadel alates kiirguslevist, teiste tähtede planeetidest kuni katastroofide võimalusteni Maal. Maa ohtlikest naabritest – meteoriitidest, asteroididest ja komeetidest – palusin tal rääkida Vihasoo rahvaga kohtumisel. Aastail 1985–1999 juhtis ta kogu astronoomiaelu Eestis, olles Tartu observatooriumi direktor. Ta on Harjumaa mees, sündinud Rohuneemes, koolis käinud Tallinna Reaalkoolis.

Teadusbuss Suur Vanker on võtnud eesmärgiks köita eeskätt noorte tähelepanu, et neis äratada huvi füüsika, keemia ja teiste täppisteaduste vastu. 2006. aastal anti neile Euroopa Komisjoni (Prantsuse matemaatiku ja filosoofi) Descartes’i auhind. Teadusbuss koos katsevahenditega sõidab kohale Tartust.
Kasutage võimalust ja tulge kuulama-vaatama! Rahvamajas on välja pandud ka kohalike kunstnike tööd, autorid Elsa Napp ja Ivo Tammemäe.

Sissepääs teaduspäeva sponsorina kaasa lööva Tapurla külas asuva Tõnu talu puukooli kevadiselt kaunistatud saali ei maksa peale kohaletuleku vaeva midagi. Muretseda võite sealt ka mõne algupärase raamatu ja saada soovi korral ihaldatud autogrammi.

Eelmine artikkelVargus Kehra linnas
Järgmine artikkelVihasoo teaduspäevale kogunes saalitäis rahvast