Ter­vi­se­mu­re kor­ral alus­ta pe­reõest

GAI­DI ALT,
Kii­li pe­rears­ti­kes­ku­se õde

Mõ­ni­kord ei pää­se pat­sient ko­he pe­rears­ti juur­de, vas­tu võ­tab hoo­pis pe­reõ­de. Ta ai­tab pat­sien­di kii­re­te­le kü­si­mus­te­le vas­tu­sed saa­da ja või­mal­dab ars­til pü­hen­da­da roh­kem ae­ga kee­ru­li­se­ma­te juh­tu­mi­te la­hen­da­mi­se­le. Pe­reõ­de on kõrg­ha­ri­du­se­ga spet­sia­list, kes nõus­tab pat­sien­te ter­vis­li­ke elu­vii­si­de ja hai­gus­te en­ne­ta­mi­se osas, omab üle­vaa­det sõe­luu­rin­gu­test ja vakt­si­nee­rib. Koos­töös ra­vi mää­ra­va pe­rears­ti­ga toe­tab õde nii äge­daid kui ka kroo­ni­li­si hai­gu­si põ­de­vaid ini­me­si nen­de ra­vi­tee­kon­nal. Häs­ti toi­mi­vad need pe­rears­ti­kes­ku­sed, kus õed ja ars­tid on rol­lid sel­geks rää­ki­nud, töö­ta­vad tu­le­mus­li­kult eral­di ja koos­töös.

Pe­reõ­de­de üle­san­ne on te­ha vakt­sii­ni­süs­te, võt­ta verd, kuu­la­ta sü­dant ja kop­se, mõõ­ta ve­re­rõh­ku, uuen­da­da ret­sep­te, si­du­da haa­vu, nõus­ta­da pat­sien­te hai­gus­te en­ne­ta­mi­se, ter­vis­li­ku elu­vii­si ja toi­tu­mi­se osas. Vas­ta­va väl­jaõp­pe­ga õde ai­tab ka al­ko­ho­li­prob­lee­mi­de ja suit­se­ta­mi­sest loo­bu­mi­se­ga.

Pal­ju­de pe­rears­ti­kes­kus­te töö­kor­ral­dus ta­gab­ki pat­sien­di es­ma­se koh­tu­mi­se just pe­reõe­ga. He­lis­ta­des või si­se­ne­des pe­rears­ti­kes­ku­ses­se on õde see, kes pat­sien­ti ter­vi­tab, kuu­lab pöör­du­mi­se põh­ju­se ära ja hin­dab, kes tu­le­ne­valt ter­vi­se­sei­sun­dist või pöör­du­mi­se põh­ju­sest on õi­ge ter­vis­hoiu­töö­ta­ja pat­sien­di­ga te­ge­le­ma. Pal­ju­del juh­tu­del po­le ter­vi­se­mu­re suur, pat­sient ei pea­gi ars­ti juur­de mi­ne­ma, pe­reõ­de an­nab nõu, va­ja­du­sel kut­sub en­da vas­tu­võ­tu­le ta­ga­si. Kui ter­vi­se­mu­re üle­tab õe pä­de­vu­se pii­re, suu­na­tak­se pat­sient eda­si pe­rears­ti vas­tu­võ­tu­le.

Pe­reõe roll sõl­tub pal­ju ka konk­reet­se ter­vi­se­kes­ku­se töö­kor­ral­du­sest. Mõ­nes ko­has täi­dab õde suu­res­ti as­sis­ten­di rol­li. Kui ars­ti töö­koor­mus on suur ja õde oma pä­de­vust ju­ba tões­ta­nud, saab ta üha roh­kem üle­san­deid. Mei­li­de­le vas­ta­mist ja ae­ga­de bro­nee­ri­mist tu­leb en­di­selt te­ha, kuid pe­reõ­de viib lä­bi ka suu­re osa va­ja­li­kest me­dit­sii­nip­rot­se­duu­ri­dest.
Mu­jal maail­mas on üs­na ta­va­li­ne, et iga mu­re­ga ars­ti juur­de ei pää­se­gi, kuid Ees­tis ei ol­da õe suu­re­ne­nud rol­li­ga veel har­ju­nud. Meie kes­ku­ses hak­ka­sid pat­sien­did õde­sid olu­li­selt roh­kem usal­da­ma siis, kui pe­rearst oli lap­se­hool­dus­puh­ku­sel ja asen­da­jat ei ol­nud igal het­kel saa­da. Kee­gi abi­ta ei jää­nud, pe­re­õed te­gid prot­se­duu­rid ja nõus­ta­mi­sed ise ära. Mi­nu hin­nan­gul näi­tab­ki pe­rears­ti­kes­ku­se töö kva­li­tee­ti see, kui kii­res­ti tõ­sis­te prob­lee­mi­de­ga ini­me­ne abi saab.

Li­saks tä­hen­dab te­le­fo­ni ja mei­li teel suht­le­mi­ne pal­ju ena­mat, kui ai­nult vas­tu­võ­tu­le bro­nee­ri­mist – ka nõus­ta­mist ja ko­gu te­ge­vu­se do­ku­men­tee­ri­mist. Näi­te­na võin tuua olu­kor­ra, kus te­le­fo­ni teel võt­tis ühen­dust ini­me­ne, kes plaa­nis suit­sii­di. Rää­ki­sin te­ma­ga li­gi tun­ni, jõud­si­me kok­ku­lep­pe­le, et või­me võt­ta ühen­dust ta pe­re­liik­me­te­ga. Suu­na­si­me pat­sien­di haig­la­ra­vi­le. Krii­si ai­tas la­hen­da­da usal­dus­lik su­he pat­sien­di­ga.

Pe­reõ­de­de pä­de­vus on sel­li­sel ta­se­mel, et osa­tak­se ise­seis­valt te­ge­le­da ka kii­re­loo­mu­lis­te ja ras­ke­ma­te ter­vi­se­mu­re­de­ga, kuid sea­du­sest tu­le­ne­valt õde ise diag­noo­si pan­na ei to­hi, vaid peab pat­sien­di pe­rears­ti­le eda­si suu­na­ma. Li­gi 80 prot­sen­ti hai­gus­test on ise­pa­ra­ne­vad, pe­reõe soo­vi­tu­sed ai­ta­vad ini­mes­tel ena­mik­ku vii­rus­hai­gu­seid ker­ge­malt põ­de­da. Õe õpe kes­tab 3,5 aas­tat. Spet­sia­li­see­ru­da saab 4 vald­kon­nas: ter­vi­seõen­dus, klii­ni­li­ne õen­dus, vaim­se ter­vi­se õen­dus ja in­ten­sii­võen­dus. Li­gi 10 prot­sendil õde­dest on eri­väl­jaõpe.