
„Olen kogu aeg olnud valdade liitmise toetaja,“ ütleb varem Aegviidu, nüüd Anija vallavolikogu liige SVEN LUKS.
Sven Luks kandideeris Anija vallavolikokku valimisliidus Anija-Aegviidu Ühendus ning pääses volikokku praeguse abivallavanema Riivo Noore asendusliikmena. 33 häält suure valla peale oli talle pettumus – enam-vähem sama palju sai eelmistel kohalikel valimistel väikeses Aegviidu vallas.
„Aegviidu hääled läksid sel korral Riivo Noorele, mina sain volikokku pigem tänu Kehra inimestele,“ sõnab ta.
Kuigi on siiani Aegviitu registreeritud, elab Sven Luks alates 2000. aastast Kehras. Enne valdade ühinemist oli ta Aegviidu vallavolikogu viimase koosseisu liige. Kandideeris Isamaaliidu kolmeliikmelise nimekirja ridades, on ka erakonna liige. Teda kutsuti kandideerima ka varem, kuid valdade liitmise pooldajana ei olnud tal mõttekaaslasi.
„Aegviidu oli küll väikese valla kohta tubli ning sai oma kasinate võimaluste juures kenasti hakkama, ehitasime kergliiklustee, meil olid valgustatud suusarajad, aga suurte asjade elluviimiseks on vaja rohkem ressursse,“ nendib ta.
Sven Luks oli Anija-Aegviidu valdade ühinemiskomisjoni liige ja ühinemise pooldajana olnuks ta meelest ebaaus, kui poleks uude volikokku kandideerinud: „Oli loogiline samm, et kõik, mis sai kokku lepitud, viime koos ellu ning Aegviidu rahvas ei pea muretsema, et nende heaolu enam kedagi ei huvita.“
Nüüd, mil esimene aasta ühise vallana on möödunud, ei tohiks Aegviidu elanikud Sven Luksi hinnangul aru saada, et midagi on muutunud: „Õigemini – ühinemisega ei tohi midagi muutuda halvemaks, ühinemise mõte on ju, et läheks paremaks. Aegviidu inimeste suurim hirm oli seotud kooli kadumisega. Kuid tänu ühinemisele sai Aegviidu spordihoone, mis on kooli püsimisele veel lisagarantii.“
Volikogu põhitöö on komisjonides
Kahte vallavolikogu võrreldes näeb Sven Luks suurimat erinevust komisjonide töös.
„Aegviidus saime volikogus kokku, rääkisime asjad klaariks. Anija volikogu ülekannet vaadates võib jääda mulje, et tegu on kummitempliga, kus käiakse vaid kätt tõstmas, kuid tegelikult toimub põhitöö komisjonides, volikogu on eelkõige otsuste kinnitamise koht. Kui osaled komisjonides ja oled volikogu istungi materjalidega tutvunud, polegi muud, kui kätt tõsta. Mõnikord juhtub, et eelnõu võetakse tagasi või lükatakse otsustamine edasi, kuid enamasti on asjad enne volikokku jõudmist selged,“ räägib ta.
Kuigi ta on keskkonna- ja turvalisuse komisjoni liige, kuna need teemad on tema jaoks olulised, püüab Sven Luks innuka spordimehena ka valla sporditegevusele nõu ja jõuga kaasa aidata.
„Meil on miljoniline investeering – uhke staadion, mida saaks kindlasti palju rohkem ära kasutada kui seni. Vald ei saa küll sporti edendama hakata, aga meil on sihtasutus Anija Valla Spordimaailm, kellele on selleks valitud juhtkond,“ märgib volikogu liige.
Ta peab oluliseks panustamist ka Kehra kooli gümnaasiumiosa säilimisse: „Kogu elu käib kooli ja hariduse ümber. Kui kool on populaarne ja hea imidžiga, mõjutab see kõike – kui pole kooli, pole elamuarendust, kui pole elamuarendust, pole inimesi, kui pole inimesi, pole maksutulu.“
Sven Luks leiab, et viimastel aastatel on läinud väga hästi, nii Anija kui Aegviidu vald on saanud projektidega päris palju lisarahastust. See on tema meelest mõneti vallajuhid ja rahva ära hellitanud, kuid valmis tuleb olla olulisemalt kesistemaks aegadeks, mil nii palju kui seni, enam teha ei saa. Selle tõttu ei pea ta õigeks, kui arengukavva kirjutatakse ebareaalseid asju.
„Lõpuks sai valla arengukava päris hea, kuigi kui räägitakse näiteks autosillast Kehrast Ülejõele, siis mina sellesse väga tõsiselt ei suhtu. Arengukava ei saa olla keskkooli lõpukirjand teemal „Kui ma oleksin peaminister“, iga sinna pandud asi peab olema põhjalikult kaalutletud,“ arvab ta.
Aegviidust pärit
Sven Luks on sündinud-kasvanud Aegviidus. Pärast kohaliku põhikooli lõpetamist käis kaks aastat Tallinna Spordiinternaatkoolis, kuid keskkooli lõpetas Kehras. Põhjendab, et õppeedukus ja sportlikud tulemused polnud nii briljantsed, et TSIKis jätkata.
Kooli ajal tegeles peamiselt kergejõustiku ja orienteerumisega. Ta on võitnud orienteerumise Eesti noorte meistrivõistlustelt kolm hõbemedalit. Selle tõttu oli tal väike konflikt klassijuhataja, Aegviidu kooli legendaarse kehalise kasvatuse õpetaja Tiiu Teistega: „Läksin talvisel koolivaheajal suusalaagri asemel orienteerumise Eesti meistrivõistlustele. Kui tagasi tulin, küsis ta, kuidas mul läks. Ütlesin uhke tundega, et tulin teiseks. Vaatas mulle sügavalt silma ja ütles: „Ma lasin sind oma laagrist ära ja sa tulid ainult teiseks?““
Pärast keskkooli lõpetamist mõtles Sven Luks astuda pedagoogilisse instituuti, kuid mõistis enne eksamit ukse taga, et pedagoogiks siiski saada ei soovi. Käis sõjaväes ning pärast seda läks Aravetele ehitusmaterjalide ettevõttesse spordiinstruktoriks, mõne kuu pärast hakkas samas ettevõttes tootma ehitusmaterjale. Kui Eesti krooni tulekuga algas ehitusettevõtetes masu, läks Sven Luks tööle turvafirmasse ESC, koordineeris häirekeskuse tööd: „Olid 1990ndad, huvitavaid väljakutseid täis ajad, turvafirmasid alles hakati looma, kogu töökorraldus tuli nullist välja töötada.“
Turvafirmades töötas ta 2005. aastani, kuni Kõrvemaa matka- ja suusakeskuse ostis Sportland, mille üks omanik oli koolivend Anti Kalle, kes kutsus sinna appi: „Tegin seal erinevaid töid.“
Praegu töötab Sven Luks Sportlandi kaupluses Ülemistel, tegeleb spordivarustuse hooldamisega. Lisaks korraldab Kõrvemaal jalgsi-, uisu-, suusa-, räätsa- ja orienteerumismatku. Tal on oma ettevõte OÜ Retkejuht.
„Turvafirmas tuli kogu aeg lahendada probleeme. Ilmselt sai see karikas täis ning pärast seda olen püüdnud tegeleda vaid nende asjadega, mis mulle meeldivad,“ lausub ta.
Sport ja fotograafia
Eluaegse spordimehena tegeleb Sven Luks praegu peamiselt rattasõidu ja rattaorienteerumisega, veel paar aastat tagasi käis rattaorienteerumise veteranide MMil. Ta ei aja taga tulemusi, sport on lihtsalt hobi ja elustiil, kuid rattaorienteerumises on võitnud oma vanuseklassi Eesti meistrivõistlustel mitmeid medaleid, rattamaratonide Boschi karikasarjas oli oma vanuseklassis kolmas, suusa- ja jooksumaratonidest ning rattarallist koosneval Tartu neliküritusel on kaks korda tulnud teiseks.
„Ma ei tee trenni, vaid käin rattaga sõitmas – sõidan rattaga tööle, igal kevadel olen kolm nädalalt lõunas laagris, peamiselt Hispaanias, sõidan seal 2000 kilomeetrit ja vean sellega sügiseni välja,“ jutustab ta.
Koos Indrek Lillsoo ja Alar Viitmaaga moodustab Sven Luks Sportland Salomon võistkonna Xdreamis – see on orienteerumise baasil seikluslik vastupidavusvõistlus, kus tuleb joosta, sõita ratta ja kanuuga.
Sven Luksi teine suur hobi on fotograafia: „Kuigi lapsena vaatasin, kuidas isa pildistab, ei ole ma pimikus istunud ega kemikaalidega mässanud. Olen digiajastu pildistaja, teen klõpsu ja tuunin seda arvutis mitu tundi.“
Aastaid telliti teda spordivõistlustele fotograafiks, käis näiteks jäädvustamas kergejõustiku Kuldliiga etappe. Väga palju on tal looduspilte, viimasel ajal on Sven Luksilt tellitud palju drooniga tehtud fotosid.