SVEN LUKS: „Ei us­ku­nud, et Ani­ja ­vo­li­ko­gu võib ol­la nii üks­meel­ne.“

„Olen ko­gu aeg ol­nud val­da­de liit­mi­se toe­ta­ja,“ üt­leb va­rem Aeg­vii­du, nüüd Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu lii­ge SVEN LUKS.

Sven Luks kan­di­dee­ris Ani­ja val­la­vo­li­kok­ku va­li­mis­lii­dus Ani­ja-Aeg­vii­du Ühen­dus ning pää­ses vo­li­kok­ku prae­gu­se abi­val­la­va­ne­ma Rii­vo Noo­re asen­dus­liik­me­na. 33 häält suu­re val­la pea­le oli tal­le pet­tu­mus – enam-vä­hem sa­ma pal­ju sai eel­mis­tel ko­ha­li­kel va­li­mis­tel väi­ke­ses Aeg­vii­du val­las.

„Aeg­vii­du hää­led läk­sid sel kor­ral Rii­vo Noo­re­le, mi­na sain vo­li­kok­ku pi­gem tä­nu Keh­ra ini­mes­te­le,“ sõ­nab ta.

Kui­gi on siia­ni Aeg­vii­tu re­gist­ree­ri­tud, elab Sven Luks ala­tes 2000. aas­tast Keh­ras. En­ne val­da­de ühi­ne­mist oli ta Aeg­vii­du val­la­vo­li­ko­gu vii­ma­se koos­sei­su lii­ge. Kan­di­dee­ris Isa­maa­lii­du kol­me­liik­me­li­se ni­me­kir­ja ri­da­des, on ka era­kon­na lii­ge. Te­da kut­su­ti kan­di­dee­ri­ma ka va­rem, kuid val­da­de liit­mi­se pool­da­ja­na ei ol­nud tal mõt­te­kaas­la­si.

„Aeg­vii­du oli küll väi­ke­se val­la koh­ta tub­li ning sai oma ka­si­na­te või­ma­lus­te juu­res ke­nas­ti hak­ka­ma, ehi­ta­si­me kerg­liik­lus­tee, meil olid val­gus­ta­tud suu­sa­ra­jad, aga suur­te as­ja­de el­lu­vii­mi­seks on va­ja roh­kem res­surs­se,“ nen­dib ta.

Sven Luks oli Ani­ja-Aeg­vii­du val­da­de ühi­ne­mis­ko­mis­jo­ni lii­ge ja ühi­ne­mi­se pool­da­ja­na ol­nuks ta mee­lest ebaaus, kui po­leks uu­de vo­li­kok­ku kan­di­dee­ri­nud: „Oli loo­gi­li­ne samm, et kõik, mis sai kok­ku le­pi­tud, vii­me koos el­lu ning Aeg­vii­du rah­vas ei pea mu­ret­se­ma, et nen­de heao­lu enam ke­da­gi ei hu­vi­ta.“

Nüüd, mil esi­me­ne aas­ta ühi­se val­la­na on möö­du­nud, ei to­hiks Aeg­vii­du ela­ni­kud Sven Luk­si hin­nan­gul aru saa­da, et mi­da­gi on muu­tu­nud: „Õi­ge­mi­ni – ühi­ne­mi­se­ga ei to­hi mi­da­gi muu­tu­da hal­ve­maks, ühi­ne­mi­se mõ­te on ju, et lä­heks pa­re­maks. Aeg­vii­du ini­mes­te suu­rim hirm oli seo­tud koo­li ka­du­mi­se­ga. Kuid tä­nu ühi­ne­mi­se­le sai Aeg­vii­du spor­di­hoo­ne, mis on koo­li pü­si­mi­se­le veel li­sa­ga­ran­tii.“

Vo­li­ko­gu põ­hi­töö on ko­mis­jo­ni­des
Kah­te val­la­vo­li­ko­gu võr­rel­des näeb Sven Luks suu­ri­mat eri­ne­vust ko­mis­jo­ni­de töös.

„Aeg­vii­dus sai­me vo­li­ko­gus kok­ku, rää­ki­si­me as­jad klaa­riks. Ani­ja vo­li­ko­gu üle­kan­net vaa­da­tes võib jää­da mul­je, et te­gu on kum­mi­temp­li­ga, kus käiak­se vaid kätt tõst­mas, kuid te­ge­li­kult toi­mub põ­hi­töö ko­mis­jo­ni­des, vo­li­ko­gu on eel­kõi­ge ot­sus­te kin­ni­ta­mi­se koht. Kui osa­led ko­mis­jo­ni­des ja oled vo­li­ko­gu is­tun­gi ma­ter­ja­li­de­ga tut­vu­nud, po­le­gi muud, kui kätt tõs­ta. Mõ­ni­kord juh­tub, et eel­nõu võe­tak­se ta­ga­si või lü­ka­tak­se ot­sus­ta­mi­ne eda­si, kuid ena­mas­ti on as­jad en­ne vo­li­kok­ku jõud­mist sel­ged,“ rää­gib ta.

Kui­gi ta on kesk­kon­na- ja tur­va­li­su­se ko­mis­jo­ni lii­ge, ku­na need tee­mad on te­ma jaoks olu­li­sed, püüab Sven Luks in­nu­ka spor­di­me­he­na ka val­la spor­di­te­ge­vu­se­le nõu ja jõu­ga kaa­sa ai­da­ta.

„Meil on mil­jo­ni­li­ne in­ves­tee­ring – uh­ke staa­dion, mi­da saaks kind­las­ti pal­ju roh­kem ära ka­su­ta­da kui se­ni. Vald ei saa küll spor­ti eden­da­ma ha­ka­ta, aga meil on sih­ta­su­tus Ani­ja Val­la Spor­di­maailm, kel­le­le on sel­leks va­li­tud juht­kond,“ mär­gib vo­li­ko­gu lii­ge.

Ta peab olu­li­seks pa­nus­ta­mist ka Keh­ra koo­li güm­naa­siu­mio­sa säi­li­mis­se: „Ko­gu elu käib koo­li ja ha­ri­du­se üm­ber. Kui kool on po­pu­laar­ne ja hea imidžiga, mõ­ju­tab see kõi­ke – kui po­le koo­li, po­le ela­mu­aren­dust, kui po­le ela­mua­ren­dust, po­le ini­me­si, kui po­le ini­me­si, po­le mak­su­tu­lu.“

Sven Luks leiab, et vii­mas­tel aas­ta­tel on läi­nud vä­ga häs­ti, nii Ani­ja kui Aeg­vii­du vald on saa­nud pro­jek­ti­de­ga pä­ris pal­ju li­sa­ra­has­tust. See on te­ma mee­lest mõ­ne­ti val­la­ju­hid ja rah­va ära hel­li­ta­nud, kuid val­mis tu­leb ol­la olu­li­se­malt ke­sis­te­maks ae­ga­deks, mil nii pal­ju kui se­ni, enam te­ha ei saa. Sel­le tõt­tu ei pea ta õi­geks, kui aren­gu­kav­va kir­ju­ta­tak­se eba­reaal­seid as­ju.

„Lõ­puks sai val­la aren­gu­ka­va pä­ris hea, kui­gi kui rää­gi­tak­se näi­teks au­to­sil­last Keh­rast Üle­jõe­le, siis mi­na sel­les­se vä­ga tõ­si­selt ei suh­tu. Aren­gu­ka­va ei saa ol­la kesk­koo­li lõ­pu­kir­jand tee­mal „Kui ma olek­sin pea­mi­nis­ter“, iga sin­na pan­dud asi peab ole­ma põh­ja­li­kult kaa­lut­le­tud,“ ar­vab ta.

Aeg­vii­dust pä­rit
Sven Luks on sün­di­nud-kas­va­nud Aeg­vii­dus. Pä­rast ko­ha­li­ku põ­hi­koo­li lõ­pe­ta­mist käis kaks aas­tat Tal­lin­na Spor­diin­ter­naat­koo­lis, kuid kesk­koo­li lõ­pe­tas Keh­ras. Põh­jen­dab, et õp­pee­du­kus ja sport­li­kud tu­le­mu­sed pol­nud nii bril­jant­sed, et TSI­Kis jät­ka­ta.

Koo­li ajal te­ge­les pea­mi­selt ker­ge­jõus­ti­ku ja orien­tee­ru­mi­se­ga. Ta on võit­nud orien­tee­ru­mi­se Ees­ti noor­te meist­ri­võist­lus­telt kolm hõ­be­me­da­lit. Sel­le tõt­tu oli tal väi­ke konf­likt klas­si­ju­ha­ta­ja, Aeg­vii­du koo­li le­gen­daar­se ke­ha­li­se kas­va­tu­se õpe­ta­ja Tiiu Teis­te­ga: „Läk­sin tal­vi­sel koo­li­va­he­ajal suu­sa­laag­ri ase­mel orien­tee­ru­mi­se Ees­ti meist­ri­võist­lus­te­le. Kui ta­ga­si tu­lin, kü­sis ta, kui­das mul läks. Üt­le­sin uh­ke tun­de­ga, et tu­lin tei­seks. Vaa­tas mul­le sü­ga­valt sil­ma ja üt­les: „Ma la­sin sind oma laag­rist ära ja sa tu­lid ai­nult tei­seks?““

Pä­rast kesk­koo­li lõ­pe­ta­mist mõt­les Sven Luks as­tu­da pe­da­goo­gi­lis­se ins­ti­tuu­ti, kuid mõis­tis en­ne ek­sa­mit uk­se ta­ga, et pe­da­goo­giks siis­ki saa­da ei soo­vi. Käis sõ­ja­väes ning pä­rast se­da läks Ara­ve­te­le ehi­tus­ma­ter­ja­li­de et­te­võt­tes­se spor­diinst­ruk­to­riks, mõ­ne kuu pä­rast hak­kas sa­mas et­te­võt­tes toot­ma ehi­tus­ma­ter­ja­le. Kui Ees­ti kroo­ni tu­le­ku­ga al­gas ehi­tu­set­te­võ­te­tes ma­su, läks Sven Luks töö­le tur­va­fir­mas­se ESC, koor­di­nee­ris häi­re­kes­ku­se tööd: „Olid 1990ndad, hu­vi­ta­vaid väl­ja­kut­seid täis ajad, tur­va­fir­ma­sid al­les ha­ka­ti loo­ma, ko­gu töö­kor­ral­dus tu­li nul­list väl­ja töö­ta­da.“

Tur­va­fir­ma­des töö­tas ta 2005. aas­ta­ni, ku­ni Kõr­ve­maa mat­ka- ja suu­sa­kes­ku­se os­tis Sport­land, mil­le üks oma­nik oli koo­li­vend An­ti Kal­le, kes kut­sus sin­na ap­pi: „Te­gin seal eri­ne­vaid töid.“

Prae­gu töö­tab Sven Luks Sport­lan­di kaup­lu­ses Üle­mis­tel, te­ge­leb spor­di­va­rus­tu­se hool­da­mi­se­ga. Li­saks kor­ral­dab Kõr­ve­maal jalg­si-, ui­su-, suu­sa-, räät­sa- ja orien­tee­ru­mis­mat­ku. Tal on oma et­te­võ­te OÜ Ret­ke­juht.

„Tur­va­fir­mas tu­li ko­gu ae­g la­hen­da­da prob­lee­me. Ilm­selt sai see ka­ri­kas täis ning pä­rast se­da olen püüd­nud te­ge­le­da vaid nen­de as­ja­de­ga, mis mul­le meel­di­vad,“ lau­sub ta.

Sport ja fo­tog­raa­fia
Eluaeg­se spor­di­me­he­na te­ge­leb Sven Luks prae­gu pea­mi­selt rat­ta­sõi­du ja rat­tao­rien­tee­ru­mi­se­ga, veel paar aas­tat ta­ga­si käis rat­tao­rien­tee­ru­mi­se ve­te­ra­ni­de MMil. Ta ei aja ta­ga tu­le­mu­si, sport on liht­salt ho­bi ja elus­tiil, kuid rat­tao­rien­tee­ru­mi­ses on võit­nud oma va­nu­sek­las­si Ees­ti meist­ri­võist­lus­tel mit­meid me­da­leid, rat­ta­ma­ra­to­ni­de Bosc­hi ka­ri­ka­sar­jas oli oma va­nu­sek­las­sis kol­mas, suu­sa- ja jook­su­ma­ra­to­ni­dest ning rat­ta­ral­list koos­ne­val Tar­tu ne­li­kü­ri­tu­sel on kaks kor­da tul­nud tei­seks.

„Ma ei tee tren­ni, vaid käin rat­ta­ga sõit­mas – sõi­dan rat­ta­ga töö­le, igal ke­va­del olen kolm nä­da­lalt lõu­nas laag­ris, pea­mi­selt His­paa­nias, sõi­dan seal 2000 ki­lo­meet­rit ja vean sel­le­ga sü­gi­se­ni väl­ja,“ ju­tus­tab ta.

Koos Ind­rek Lill­soo ja Alar Viit­maa­ga moo­dus­tab Sven Luks Sport­land Sa­lo­mon võist­kon­na Xd­rea­mis – see on orien­tee­ru­mi­se baa­sil seik­lus­lik vas­tu­pi­da­vus­võist­lus, kus tu­leb joos­ta, sõi­ta rat­ta ja ka­nuu­ga.

Sven Luk­si tei­ne suur ho­bi on fo­tog­raa­fia: „Kuigi lap­se­na vaa­ta­sin, kui­das isa pil­dis­tab, ei ole ma pi­mi­kus is­tu­nud ega ke­mi­kaa­li­de­ga mäs­sa­nud. Olen di­gia­jas­tu pil­dis­ta­ja, teen klõp­su ja tuu­nin se­da ar­vu­tis mi­tu tun­di.“

Aas­taid tel­li­ti te­da spor­di­võist­lus­te­le fo­tog­raa­fiks, käis näi­teks jääd­vus­ta­mas ker­ge­jõus­ti­ku Kuld­lii­ga etap­pe. Vä­ga pal­ju on tal loo­dus­pil­te, vii­ma­sel ajal on Sven Luk­silt tel­li­tud pal­ju droo­ni­ga teh­tud fo­to­sid.