Juubelikontserdi muusikalisel paroodiasõul käisid lavalt läbi üle 50 isetegevuslase ja rahvamaja sõbra.
Raasiku rahvamaja juht Helle Vaga lausus, et 50. sünnipäeva tähistamise planeerimine võttis üsna kaua aega – laupäev, 22. november sai peo toimimisajana paika veebruaris. Rahvamaja tähistas oma sünnipäeva kontserdiga – lavalt käisid läbi nii Marilyn Monroe, Vello Orumets kui Edgar Savisaar, keda kehastasid isetegevuslased ning rahvamaja sõbrad üle kogu valla.
Peo perenaine Helle Vaga sõnas, et sünnipäevapidu oli planeeritud lühike ja lööv: „Tegin julge otsuse, et peab tulema kontsert. Pakkusin välja tegelaskujusid, keda võiks laval järele teha, nagu populaarses telesaates „Su nägu kõlab tuttavalt“. Laulma meil ei pidanud, küll aga said kohalikud talendid uhked ja tõetruud kostüümid, soengud-meigi. Alt ära ei hüpanud keegi, tulemus oli vägev, kuigi ei jõudnud teha isegi peaproovi. Osalesid meie kõige armsamad isetegevuslased ja kutsutud külalised.“
Tina Turnerit kehastas Egle Jürimets, Edith Piafina säras laval Berit Silvia Kondratjev, Äpunäpu trupp Alari Kruusvall, Angela Allik, Kristel Tamme ja Andrus Rähni kehastasid Edgar Savisaart ning tema saatjaskonda, Vello Orumetsa ja ansambel Lainet tegid Juhan Trump ja Pääsulinnu pere, Elvis Presley oli Marju Kondratjev, Marianne Loik mängis noort Anne Veskit, Erik Tammsoo oli laval Üllar Jörberg, Maie Parrikut kehastas Meelis Mett, Dea Ivask oli Alla Pugatšova, Tipp ja Täpp olid Avo ja Lena Möls, Raasiku lasteaia pere esines kaunite baleriinidena, Kaido Kirsip käis lavalt läbi jõuluvanana, Maja Helenurm oli Kihnu Virve ning Eha Podgornova säras Marilyn Monroena. Oma tavapärases rollis esinesid rahvatantsurühmad Krõõt ja Rõõmulised, linetantsurühm Rassaline ning Figuret peotantsijad.
Helle Vaga sõnas, et on tore töötada andekate inimestega: „Ütlesin, et ei tee sünnipäeval ülevaadet maja ajaloost, seda jõuab teha ka viie aasta pärast. 50aastasena oleme elujõulised, tahame elada praeguses hetkes, olla sünnipäevaga lühikesed ja löövad.“
Ta tõdes, et Raasiku rahvamaja ajalugu pole ka väga säilitatud: „Mina olen rahvamaja juhataja kuuendat aastat ning viiekümne aasta jooksul on olnud juhatajaid kümme. Järjepidevust on ajaloos vähe, sest juhatajad on nii sageli vahetunud. Margit Eerik oli esimene, kes alustas fotoalbumi koostamist.“
Raasikul sündinud Helle Vaga meenutas, et käis Raasikul koolis, kui rahvamaja 1964. aastal ehitati: „Mina tean ja tunnen neid inimesi, kes on Raasikul kultuuri teinud.“
Ta märkis, et mäletab oma noorusajast rahvamaja diskosid: „Kultuurielu on olnud siin alati aktiivne, olen rahvamajas nii pidutsenud kui laulnud-tantsinud. Sain seal tuttavaks ka oma mehega, kes mängis Rüblikute ansamblis.“
Rahvamaja ajaloost tegi peol ülevaate vallavanem Raivo Uukkivi: „Kooskäimiskohad on Raasikul olnud vana vallamaja saal, teemeistri küün, vana koolimaja saal, koguduse leerituba. Rahvamaja eelkäijaks peetakse aga keset alevit asunud Mägise kõrtsi, kus olla peetud palju lõbusaid tantsuõhtuid ja esinemisi. Pärast kõrtsi hävimist kohandati kooskäimise kohaks Evardi poe ruumid. Sinna majja asutati 1952. aastal Raasiku esimene rahvamaja.“
Ta jutustas, et käesoleval aastal on teinegi juubel: „60 aastat tagasi hakkas Raasiku kultuurielu edendama rahvamaja esimene juhataja Koidu Räägel, kes oli palgaline ja põhikohaga. Tema juhitud perioodil oli Raasiku rahvamaja töökorralduse ja näitajate poolest Harjumaa parim. Kolm aastat järjest tunnistati asutus vabariikliku rändpunalipu vääriliseks.“
Uus avarate ruumide ja saaliga rahvamaja avati 1964. aastal. Arengukava järgi pidi iga isetegevuslane tegema rahvamaja ehitusel kohustuslikult 100 töötundi.
Vallavanem märkis, et kultuuritöö mõõdupuu on tänapäeval kogukonna tervis: „Tervise arstimise või haiguste ennetamise üks viis on kultuuriteraapia. Seda saab nii Raasikul kui vallas tervikuna veel kaua.“
Raasiku ja Pikavere kooli juht Kadri Viira kiitis kooli ja rahvamaja koostööd: „Helle Vaga hoolib inimestest, see on midagi nii erilist ja suurt. Ta on suutnud kokku tuua nii palju erinevas vanuses inimesi, oled kutsunud nad kodust välja, viinud teatrisse.“
Raasiku ettevõtte Mistra-Autex juht Priit Tamm, kes on rahvamaja sponsor, sõnas, et asulas on alati elu, kui on olemas töökohad ning võimalus nautida kultuuri: „Esimese poolega püüame meie hakkama saada, teisega on rahvamaja väga hästi hakkama saanud.“
Riigikogu liige Andre Sepp, kelle abil saadud katuserahaga on tehtud Ernesaksa saali remont, meenutas Raasiku vägevaid diskosid: „22 aastat tagasi politseikooli lõpetajana oli mu esimene töökoht Raasikul. Diskod olid tuntud üle Eesti ja pidi vaeva nägema, et seinad ja tehnika terveks jääksid. Mu tutvusringkonnas on mitmed paarid, kes said just nende pidude ajal tuttavaks.“
Rahvamaja juhataja rääkis Sõnumitoojale maja praegusest olukorrast: „Kõik õhtud on kinni. Meil tegutsevad näitering, rahvatantsurühmad, jooga, koroonaring, linetantsijad, peotantsurühm Figuret, keraamikaring, kangakudujad, seenioride võimlemine. Päeviti on majas Pääsulinnu huvikeskuse filiaali õpilased. Rahvamaja ringide hulka kuulub uus laulukoor, mis alles hiljuti loodi – ka seda võib nimetada juubelikingituseks rahvamajale.“
Rahvamajas töötab kolm inimest – lisaks Helle Vagale noortekeskuse juht Angela Allik ja koristaja Saima Sõmer. Juhataja sõnas, et naisterahvastena püüavad nad hakkama saada, kuid kutsuvad sageli mehi appi tehnikat sättima-paigaldama: „Abilistega on meil vedanud ning loodetavasti saame nüüd hakata hoolikamalt ajalugu talletama, et viie aasta pärast võiks sündida rahvamajast film.“
Ta tõdes, et rahvamaja suurim mure on praegu katus: „Noortekeskuse katus on nüüd renoveeritud. Ehitajad vaatasid üle rahvamaja suure katuse ning märkisid, et sinna ei tohiks kindlasti keegi peale astuda. Katus on kuus aastat ühest nurgast tilkunud. Oleme valla allasutus ning selle juhina usaldan spetsialiste ja loodan valla rahastusele. “
Juhataja rõõmustab, et Leader-toetuse abil on valmis saanud projekt, nüüd on võimalus ehitada rahvamaja õuealale laululava, uus parkla, seiklusrada ning pingpongilaud.
