Raa­si­ku val­la ha­ri­dus­päe­va foo­kus oli eri­va­ja­dus­te­ga las­tel

Aru­kü­las toi­mus Raa­si­ku val­la 2. ha­ri­dus­päev.

„Suh­tu­mi­ne, hoia­kud, in­fo­va­he­tus on kõi­ge alus, et leiak­si­me või­ma­lu­si, kui­das kaa­sa­valt ja tead­li­kult väi­ke­ses Raa­si­ku val­las koos ek­sis­tee­ri­da, nii eri­ne­vad, kui me ka po­leks,” rää­kis Aru­kü­la ela­nik, lap­se­va­nem ja Ees­ti Puue­te­ga Ini­mes­te Ko­ja esin­da­ja, Raa­si­ku val­la ha­ri­dus­päe­va mo­de­raa­tor Tau­no Asu­ja kok­ku­võt­teks pä­rast vest­lus­rin­gi.
Raa­si­ku val­la ha­ri­dus­päev toi­mus Aru­kü­las 18. ap­ril­lil teist kor­da. Kor­ral­da­jad MTÜ Pe­re­kes­kus Män­ni­kä­bi ning Raa­si­ku val­la­va­lit­sus va­li­sid tä­na­vu tee­maks eri­va­ja­du­se­ga las­te olu­kor­ra Raa­si­ku val­las – kui­das lap­si ko­du ja ha­ri­dus­asu­tu­se koos­töös kõi­ge pa­re­mi­ni toe­ta­da.
Ha­ri­dus­päe­va­le olid eel­kõi­ge oo­da­tud koo­li­de ja las­teae­da­de esin­da­jad, val­la sot­siaal­töö­ta­jad, lap­se­va­ne­mad. Osa­le­jaid oli pool­sa­da.
Kü­la­li­si ter­vi­tas Raa­si­ku val­la­va­nem Rai­vo Uuk­ki­vi, et­te­kan­ne­te­ga esi­ne­sid Kar­men Pruul Põh­ja-Ees­ti Ra­ja­leid­ja kes­ku­sest, eri­va­ja­du­se­ga lap­se va­nem Je­le­na Pet­ri­läi­nen Põh­ja-Ees­ti Au­tis­mi Lii­dust ning Ing­rid Ves­ki­vä­li, kes on Ma­rient­ha­li psüh­hiaat­ria ja psüh­ho­loo­gia kes­ku­se lo­go­peed ja Kii­li las­teaia eri­va­ja­dus­te nõus­ta­ja.

Õpetajatel napib teadmisi eripedagoogikast
Pä­rast et­te­kan­deid kut­sus mo­de­raa­tor Tau­no Asu­ja vest­lus­rin­gi koo­li­de, las­teae­da­de ja val­la sot­siaa­lo­sa­kon­na esin­da­jad ning uu­ris neilt, mil­li­ne on eri­va­ja­dus­te­ga las­te olu­kord Raa­si­ku val­las.
Abi­val­la­va­nem Ar­do Niin­re tut­vus­tas, et Raa­si­ku val­las on 3 koo­li ja 3 las­teae­da, li­saks wal­dorf­kool ja -las­teaed. Aru­kü­la põ­hi­koo­lis ja las­teaias on sot­siaal­pe­da­goog Ave­li Veis­ner, Raa­si­kul ja Pi­ka­ve­re mõi­sa­koo­lis Õn­ne­la Met­saorg. Lo­go­pee­did on Aru­kü­la koo­lis, Raa­si­ku las­teaias ja Pi­ka­ve­res, puu­du on Raa­si­ku põ­hi­koo­lis ja Aru­kü­la las­teaias.

Tau­no Asu­ja lau­sus, et ho­mo­geen­set grup­pi koo­li­des enam po­le, õpi­las­te ha­ri­dus­li­ke eri­va­ja­dus­te amp­luaa on laiaks läi­nud ning see on õpe­ta­ja­le suur väl­ja­kut­se: „See po­le süü­dis­tus, vaid fakt, et ta­vaõ­pe­ta­jad po­le eri­va­ja­du­se­ga õpi­las­te­ga toi­me tu­le­kuks pii­sa­valt et­te val­mis­ta­tud.”
Aru­kü­la koo­li di­rek­tor Avo Möls nõus­tus, et õpe­ta­jaks õp­pi­mi­se õp­pe­ka­vad on muu­tu­nud, õp­peaeg jää­nud tun­du­valt lü­he­maks, kui­gi pe­da­goo­gi­li­si me­too­di­kaid on va­ja koo­lis ai­na roh­kem: „Eri­pe­da­goo­gi­kat meie ajal üli­koo­lis üld­se ei õpe­ta­tud. Mui­du­gi saa­vad prae­gu­sed õpe­ta­jad min­na koo­li­tu­se­le, kuid sel­leks peab ole­ma hu­vi ja ak­tiiv­sust. Kõik al­gab eel­kõi­ge sel­lest, kui­das lei­da koo­lis üles eri­va­ja­du­se­ga laps ja te­ha va­ne­ma­te­le sel­geks, et laps va­jab eriõ­pe­tust.”
Ta li­sas, et pal­ju ta­ker­dub ka bü­rok­raa­tias­se ja ra­ha­puu­du­ses­se: „Kui va­rem sai eri­va­ja­dust näi­ta­vad tõen­di kol­me-nel­ja kuu jook­sul, siis nüüd ku­lub tun­du­valt kauem. Riik on tõm­ma­nud pi­du­rit ka ra­has­tu­se­le, kaks­sa­da eu­rot kuus lap­se koh­ta ei ka­ta tu­gii­si­ku ku­lu­tu­si. Li­saks on põ­hi­koo­li­de ma­ja, na­gu ka meil, ehi­ta­tud nii, et väi­kek­las­si­de­le po­le eral­di ruu­me ar­ves­ta­tud.”
Pi­ka­ve­re las­teaia õpe­ta­ja Sir­je Ka­da­kas mee­nu­tas, et te­ma rüh­mas oli kõ­ne­puu­de­ga laps: „Ku­na õp­pi­sin üli­koo­lis ja kuu­la­sin eri­pe­da­goo­gi­de loen­guid, os­ka­sin mär­ga­ta, et lap­sel võib ol­la eri­va­ja­dus. Al­les siis, kui Pi­ka­ve­re koo­li juht­kond va­he­tus, kü­si­ti, kas mu rüh­mas võib ol­la kel­lel­gi eri­va­ja­dus, ning laps sai abi. See­ga õpe­ta­ja võib küll mär­ga­ta, aga eri­va­ja­dust pea­vad tun­nis­ta­ma ka õp­pea­su­tu­se juht­kond ning lap­se­va­ne­mad.”
Aru­kü­la koo­li õp­pea­la­ju­ha­ta­ja Mai­re Pa­lu­soo rää­kis, et eri­va­ja­du­sed on vä­ga lai mõis­te: „Õn­neks on meil ma­jas pal­ju spet­sia­lis­te, kes os­ka­vad sek­ku­da, kui ta­vaõ­pe­ta­jal on abi va­ja. Üli­koo­list tõe­poo­lest pii­sa­valt eri­pe­da­goo­gi­kat kaa­sa ei saa, õpe­ta­ja peab ise ole­ma ak­tiiv­ne ja õp­pi­ma ko­ge­mus­test. On tul­nud et­te, et õpi­la­ne va­jab abi, kuid väi­kek­las­si pa­ne­kuks lu­ba ei saa, põh­ju­seks tuuak­se, et ta ju ei laa­men­da ega lõ­hu. See­ga, kui riik ei mak­sa väi­kek­las­si eest, tu­leb luua koo­li ee­lar­vest õpia­bi rühm. Ole­me ise oma jalg­rat­tad leiu­ta­nud ning või­me nen­de­ga uh­kelt rin­gi sõi­ta.”
Avo Möls li­sas, et eri­va­ja­du­se­ga las­te arv on kas­va­nud: „Ole­me ha­ka­nud eri­va­ja­du­si roh­kem mär­ka­ma ja mää­ra­ma. Kus aga mi­da­gi on ja toi­mub, sin­na tuuak­se juur­de ning see te­ki­tab mei­le li­sa­koor­must. Eri­pe­da­goo­ge ei jät­ku, po­le või­ma­lik pak­ku­da lap­se­le va­ja­du­sel me­dit­sii­ni­list abi või te­raa­piat, na­gu saaks eri­koo­lis.”
Ar­do Niin­re sõ­nas, et on uu­ri­nud Ko­se­jõe eri­koo­list, kui­das on neil täi­tu­vus: „Sain vas­tu­se, et neil on 40 last, ma­huks 80. See­ga on siin vas­tuo­lu, miks ei suu­na­ta eri­koo­li neid, kes se­da vä­ga va­jak­sid ning iga ha­ri­du­sa­su­tus peab eri­va­ja­du­se­ga las­te­ga eral­di te­ge­le­ma, kui­gi spet­sia­lis­te na­pib.”
Füü­si­li­se puu­de­ga lap­se ema An­ge­la Al­lik lau­sus, et ka te­ma lap­se­va­ne­ma­na ei ta­ha oma last ku­sa­gi­le saa­ta, hä­dast väl­ja ai­tab tu­gii­sik, kes on lap­se­ga koo­lis kaa­sas.
Sot­siaal­pe­da­goog Õn­ne­la
Met­saorg mär­kis, et kaa­sa­va ha­ri­du­se mõ­te on hea, kuid ra­ha sel­leks on vä­he ja klas­sid peak­sid ole­ma las­te ar­vult väik­se­mad ning õpe­ta­ja­tel abiõ­pe­ta­jad, siis saaks ka ta­va­kool ke­nas­ti hak­ka­ma.

Ka andekaid peab märkama
Tau­no Asu­ja uu­ris vest­lus­rin­gis osa­le­ja­telt, kas nad on kok­ku puu­tu­nud sel­le­ga, et lap­se­va­ne­mad on et­te heit­nud – olu­kor­ras, kus klas­sis on mõ­ni ha­ri­dus­li­ku eri­va­ja­du­se­ga laps, ei jät­ku õpe­ta­jal pii­sa­valt pal­ju tä­he­le­pa­nu ta­va­las­te­le: „HEV õpi­las­te laial­da­sem kaa­sa­mi­ne ta­va­klas­si­des­se eel­dab sal­li­vat suh­tu­mist ja toe­tust las­te­va­ne­ma­telt, õpe­ta­ja­telt ja kaa­sõ­pi­las­telt. Vas­ta­va­te hoia­ku­te ku­jun­da­mi­seks on olu­li­ne jõu­da kõi­gi va­ne­ma­te­ni, mit­te ai­nult nen­de­ni, kes on ise HEV te­maa­ti­kast hu­vi­ta­tud.”
Õn­ne­la Met­saorg vas­tas, et aeg-ajalt se­da kuu­leb: „Iga lap­se­va­nem läh­tub eel­kõi­ge oma lap­se va­ja­dus­test, õi­gus­test, soo­vi­dest. Abiks oleks see, kui lap­se­va­nem ise olu­kor­da tead­vus­tab ning on val­mis te­ge­ma koos­tööd. Hea tu­le­mu­se saa­vu­tab siis, kui koo­li ja ko­du va­hel on hea ühen­dus. Kui aga on ühes klas­sis pal­ju eri­va­ja­du­se­ga õpi­la­si, või­vad jää­da mär­ka­ma­ta an­de­ka­te las­te an­ded, sest õpe­ta­jal ei jät­ku tal­le enam res­surs­si.”
Aru­kü­la põ­hi­koo­li hoo­le­ko­gu esin­da­ja kom­men­tee­ris, et eri­va­ja­du­se­ga laps po­le ai­nult lap­se­va­ne­ma ja õpe­ta­ja, vaid ka klas­si­kaas­las­te ja nen­de va­ne­ma­te ühi­ne mu­re: „Vä­ga häs­ti mõ­jub, kui lap­se­va­nem rää­gib lap­se­va­ne­ma­ga. Sel­gi­tab, mil­li­ne on te­ma lap­se eri­va­ja­dus.”
Mai­re Pa­lu­soo li­sas, et va­hel on lap­se­va­nem ot­sus­ta­nud in­fot mit­te aval­da­da: „Koo­lis õpib dia­bee­ti­kuid, kel­lest po­le va­ne­mad lu­ba­nud rää­ki­da ise­gi klas­si­koo­so­le­kul. Leian, et vas­tu­tus­tund­lik oleks, kui olu­kor­rast tea­vad vä­he­malt koo­liarst ja juht­kond, et nad os­kak­sid käi­tu­da, kui olu­kord se­da nõuab.”
Ha­ri­dus­päe­val osa­le­jad kiit­sid, et tä­na­vu olid kor­ral­da­jad va­li­nud vä­ga ak­tuaal­se ning hu­vi­ta­va, sa­mas pii­sa­valt kit­sa tee­ma.