
Vallavalitsus väljastas möödunud nädalal projekteerimistingimused.
Raasiku vallas praegu jäätmejaama pole. Harjumaa Ühisteenuste Keskuse (HÜK) juht Tõnu Tuppits ütles möödunud nädalal Raasiku vallavolikogu istungil, et Raasiku vald on Eestis ainulaadne seetõttu, et jäätmejaama pole ka ühelgi naabervallal. Lähim jäätmejaam, mis on täitnud kõik nõuded ning on võimeline Raasiku valla rahvast teenindama, asub 55 kilomeetri kaugusel Raplamaal Ülejõe külas Mäeperes. Teised Harju jäätmejaamad on niigi üle koormatud või mõeldud ainult oma valla elanikele. Jäätmejaama ehitust on alustatud Rae vallas, kuid kas seegi oleks võimeline Raasiku valda teenindama, praegu veel teada pole.
Raasiku vallavanem Andre Sepp ütles volikogu istungil, et Raasiku vallavalitsus väljastas 9. aprilli istungil jäätmejaama projekteerimistingimused Arukülla Sügise 2b kinnistule, kus on praegu jäätmete kogumispunkt.
Ta lisas, et kui on soov jäätmejaam rajada, on praegu õige aeg ning sellega on kiire – Keskkonnainvesteeringute Keskusel on praegu avatud jäätmete ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistamise toetusvoor. Tänavu jagatakse toetusteks 21 miljonit eurot, mullu oli summa miljon eurot, seega on toetuse saamise tõenäosus vallavanema sõnul suur. Taotlemise tähtaeg on 21. mail.
Valla eelarve-, keskkonna- ja planeerimiskomisjoni esimehele Maarja Sikutile tuli üllatusena, et projekteerimistingimused on juba määratud. Ta sõnas, komisjonis on arutatud, et jäätmejaam korrusmajade vahele ei sobi.
Vallavanem vastas, et käis vallavalitsuse liikmete ja valla vee-ettevõtte Raven esindajatega vaatamas eri asukohti. Teine variant oli teha jäätmejaam Aruküla puhastusseadme juurde, see jääb aga asulast välja ning on ilma sõidukita liiklejatele raskemini ligipääsetav. Ta lisas, et võib võtta aja maha ning käia ka volikoguliikmetega potentsiaalseid asukohti vaatamas, kuid siis hakkab peale suruma toetuse taotlemise tähtaeg.
Valla keskkonnaspetsialist Alari Kruusvall ütles, et kuigi projekteerimistingimused on väljastatud, ei saa veel täie kindlusega väita, et jäätmejaam tulebki just Sügise 2b kinnistule. Ta lausus, et kohalike elukvaliteeti jäätmejaam rikkuda ei tohiks, kuna tänapäeva jäätmejaamad on viisaka välimusega, puhtad ja kompaktsed.
Kui palju konteinereid jaama tuleks, pole veel teada. Alari Kruusvall sõnas, et jäätmeliike, mida eraldi koguda tuleks, on paarkümmend. Konteinerid on plaanis panna varikatuse alla ning piirata sinna ligipääsu. See tähendab, et jaama saab minna vaid kindlatel kellaaegadel ehk mitte kogu ööpäeva.
Jäätmejaama rajamise käigus on lootus, et saab likvideerida ka katlamaja endise abihoone, mis võib olla masuudiga saastunud.
Alari Kruusvall kinnitas, et enne, kui jäätmejaam valmis pole, jäätmepunkti ei suleta. Praegu on jäätmepunktis kaks konteinerit, kuhu saab viia ohtlikke jäätmeid ning elektroonikat. Kui jäätmejaam valmib, oleks keskkonnaspetsialisti sõnul mõistlik viia sinna ka konteinerid, mis on praegu Aruküla rahvamaja taga.