Käes on korstnapühkimise tipphooaeg

7730

„Tööd on väga palju,” ütlevad kõik korstnapühkijad otsekui ühest suust.


OÜ Korstnaabi korstnapühkija HILLIMAR HEINROOS on meie kandis üks vähestest, keda võib näha klassikalistes ametirõivastes. Ta tõdeb, et niipea, kui rahvarohkemas kohas autost väljub, tullakse nööpi hõõruma –  sedasi pidi soov minema täide.

„Järjekord on novembri lõpuni,” tõdeb Raasiku vallas tegutsev korstnapühkija Valdeko Vaher, kes on ka vabatahtlik tuletõrjuja. „Paljud püsikliendid on lubanud, et järgmisel korral kutsuvad mind varem, aga lõpuks läheb nagu alati, korstnapühkimine tuleb meelde alles sügisel.”

Raasiku valla kodulehel on tema ja OÜ Korstnaabi telefoninumbrid. Valdeko Vaher kinnitab, et tööd jätkub mõlemale, tal on olnud kõik nädalavahetused alates augusti keskpaigast korstnapühkimise tõttu tööd täis ning sedasi läheb jõuludeni.

OÜs Korstnaabi töötab Hillimar Heinroos. Tema teatab, et firma ei ole kohalik, teenust osutatakse Tallinnas ja 20 kilomeetri raadiuses selle ümber: „Kui kutsutakse Arukülla või Raasikule, siis panen esimesed tellijad ootele, kohale sõidan, kui mitu klienti on koos – nii on odavam. Kuusalu kandis ja Kehras ei ole end reklaaminud, need jäävad kaugemaks ning tellijale läheb kalliks.”

Kehras on aastaid pidanud korstnapühkija ametit Aivar Jõeleht – pottsepatöö kõrvalt: „Varem oli mehi rohkem, aga nad on läinud mujale tööle, ka välismaale. Korstnapühkimine on üsna valus probleem, eramajas võivad inimesed seda ka ise teha, aga kui lähed appi, siis imestavad, kuidas nii palju tahma tuleb – ei osata. Kuna olen pottsepp, tean, mismoodi lõõrid lähevad ja kuidas neid on tarvis puhastada.”

Loksal reklaamib end korstnapühkimise teenuse osutajana OÜ Dolmax. Selle omanik Nikolai Ignatenko ütleb, et käib tellimise peale väljas ka Kuusalus-Kiius ja kaugemal. Teinekord võtab appi oma abikaasa.

Kuusalu kandis kaua aega korstnaid pühkinud Märt Tammemäe toonitab, et korstnaid tuleb osata pühkida, nagu peab oskama ka ahju kütta: „Ahju köetakse puude, mitte pakendiga. Ja kindlasti kuivade puudega. Kortermajadest tulnud inimestel on järjepidevus katkenud, pole seni olnud vajadust ahjukütmist õppida. Kiiu korrusmajades pole enam keskkütet, tehakse kaminaid, kuid puude hoidmiseks kuure pole, pannakse niiskesse keldrisse. Olen ikka öelnud, et ka suitsupakk on pakend. Tuli tuleb ahjus süüdata normaalse ajalehega ja sedagi mitte suures koguses.”

Korstnapühkijatel on enamasti püsikliendid. Kes ei tea, keda kutsuda, saab infot omavalitsustest.

Pigi paneb korstna põlema
Kehra päästekomando pealik Aivar Kari arvab, et kui saabuvad miinuskraadid, siis on ees ka korstnapõlengud – halvasti pühitud või hoopis pühkimata korstnates hakkab pigi põlema. Nii on kahjuks juhtunud igal sügisel.

Aivar Jõeleht märgib, korstnapõlengud on tingitud sageli sellest, et tänapäeva ahjud on teistsugused ja neid tuleb osata kütta: „Mõni vanem inimene ei taha kuulda võtta, kui õpetan, kuidas kütta. Köetakse poole siibriga, kardetakse, et muidu läheb soe korstnasse. Kuid nii tekib hoopis pigi. Soome süsteemiga ahjudes peab põlemine olema kiire, puud tuleb ruttu ära põletada ja ahi kinni, siis on soe. On ka neid, kes panevad ahju tihedalt täis ja õhku peale ei lase – ka see on viga. Kütteks tuleb kasutada kuiva segapuud. Liimpuidu jäägid ei ole õige ahjuküte.”

Märt Tammemäe, kes töötab Loksa päästekomandos, lisab: „Poes müüakse küttekehasid, mis ei sobi olemasolevate korstnatega kokku. Kaminameister paneb ostetu paika, teda ei huvita, kuidas korsten kannatab. Kui pigi läheb põlema suhteliselt halvas seisus korstnas ja kui on ka ehituslikud probleemid, võib kogu maja minna põlema. Pika põlemisega kaminate ja ahjudega ei pea vanad kivikorstnad vastu.”

Seadus nõuab kutsetunnistust
Käesoleva aasta algusest hakkas kehtima siseministri määrus kütteseadmete puhastamisele esitatavatest nõuetest. Paika on pandud korstnapühkijate kutsestandardid. Kes pole viimase nelja aasta jooksul läbinud nõuetele vastavat koolitust, peavad minema uuesti koolitusele ja tegema kutseeksami.

Korstnapühkijate koolitaja, Raasiku vabatahtlik tuletõrjuja Jaak Laanisto selgitab, et igaüks enam teenustööna korstnaid pühkida ei või. 2004. ja 2006. aasta koolitused ei loe.

Kui kodu on kindlustatud, nõuab kindlustusfirma, et korstnad pühib kutsetunnistusega korstnapühkija, kes teeb nõuetekohase akti. Enne korstnapühkija kojukutsumist tuleks endale määruses sätestatu selgeks teha, siis teab, mida nõuda.

Määrus lubab ka individuaalmaja omanikul endal seda tööd teha, kuid iga 5 aasta tagant tuleb siiski tellida kutsetunnistusega pühkija – isegi juhul, kui maja pole kindlustatud.

Korstna juurde ei pääse
Omaette probleem on korstnapühkijate sõnul ka see, kuidas pääseda katusele ja korstna ligi. Katuseredeleid pole, sageli peab ise hakkama leiutama, kuidas korstna juurde ronida. Tõdetakse, et uuteks kivikatusteks on raha leitud, ent katuseredelite pealt on juba kokku hoitud.

Valdeko Vaher jutustab, et kõige kurioossem katuselepääsemine oli tal Peipsi kandis ühes suvilas, kus viskas köie üle katuse, sidus teisel pool puu külge ja ronis siis nööri abil üles.

Korstnapühkimise töö pole meelakkumine, sõnab ka Jaak Laanisto. See on must ja raske amet, paljud on läinud kergema töö peale. Koolitusele suunatakse töötukassast paljud, aga hea kui neist kolmandik jääb sellesse ametisse.


Küttesüsteemi puhastamise nõuded

Väljavõte siseministri määrusest nr 41
Vastu võetud 30.08.2010

Korstnapühkija – korstnapühkimise teenust osutav isik, kes on läbinud korstnapühkimise koolituse ning kellele on omistatud korstnapühkija kutsetunnistus.

Üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises võib korstnapühkimist teostada korstnapühkija kutsetunnistuseta isik enda tarbeks.